Suur ke­vad on käes. Kau­gel po­le ka puu­ki­de­le mee­lepä­ras­te soo­ja­de ja niis­ke­te il­ma­de­ga su­vi. Just ke­va­del ja va­ra­su­vel on noo­red puu­gi­ha­ka­ti­sed pä­rast pi­ka ja külma paas­tua­ja lõppe­mist eri­ti näl­ja­sed. Sa­mal ajal on puu­ki­de toi­du­laud rik­ka­lik – kõik neid toit­vad loo­mad ala­tes nä­ri­lis­test ja lõpe­ta­des koer­te-kas­si­de ning kit­se­de-põtra­de­ga on liik­vel ja ker­ges­ti kät­te­saa­da­vad. Puu­gil pii­sab vaid ro­ni­da 20–50 sen­ti­meet­ri kõrgu­se­le ro­hukõrre­le ja haa­ki­da end möö­du­va loo­ma kar­va­de­le või ini­me­se riie­te­le. Veel­gi liht­sam on nä­ri­lis­te­ga – need on käepä­rast maa­pin­na lä­he­dal.

Nä­ri­li­sed ja soo­ja­ve­re­li­sed ulu­kid on ka puu­gi­hai­gus­te te­ki­ta­ja­te, eeskätt puu­kent­se­fa­lii­di ja bor­re­lioo­si bak­te­ri­te pä­ris­pe­re­me­hed, il­ma et nad ise hai­ges­tuk­sid. Loo­ma ve­rest toi­tu­des saab puuk li­san­diks kaa­sa hai­gus­te­ki­ta­jad – kui need juh­tu­vad ole­ma loo­ma ­ve­res. Puu­gi­le on et­te­juh­tuv ini­me­ne sa­ma­su­gu­ne toi­du­laud na­gu loom, sest ta ei ole evo­lut­sioo­ni väl­tel koo­li­ta­tud ai­nult ini­mest ründa­ma. Va­he on sel­les, et koos loo­malt ime­tud ve­re­ga sa­tu­vad puu­gi or­ga­nis­mi ka puu­gitõbe­de te­ki­ta­jad ja ini­mest ham­mus­ta­des kan­nab ta need koos sülje­ga inimor­ga­nis­mi. As­ja eda­si­ne kulg on aja ja ini­me­se im­muun­su­se ehk mit­te­vas­tuvõtlik­ku­se küsi­mus. Kui ini­me­ne on puu­k-ent­se­fa­lii­di vas­tu vakt­si­nee­ri­tud ja kaits­tud, siis ta ei na­ka­tu. Aeg män­gib rol­li seetõttu, et pä­rast na­has­se ime­mist ei sa­tu hai­gus­te­ki­ta­jad puu­gist ini­me­se ver­re ko­he, s.t esi­mes­te tun­di­de jook­sul, vaid ta­va­li­selt 24–48 tun­ni vältel. Seetõttu on nah­ka ime­nud puu­gi kii­re avas­ta­mi­ne ja ee­mal­da­mi­ne üliolu­li­ne.

Borrelioos ja puukentsefaliit

Puuk ei tee va­het, mis hai­gus­te­ki­ta­ja ta en­das­se imeb ja pä­rast ini­me­se­le üle kan­nab – üht­moo­di võib see ol­la puu­kent­se­fa­lii­di vii­rus, bor­re­lioo­si spi­ro­heet või er­lih­hioo­si, anap­las­moo­si ja ba­be­sioo­si te­ki­ta­ja. Vii­ma­ti ni­me­ta­tud hai­gus­te­ki­ta­ja­te le­vi­kust ja nen­de põhjus­ta­tud tõbe­dest tea­me Ees­tis suh­te­li­selt vä­he. Se­da, et sa­ma puuk võib eri hai­gus­te­ki­ta­jaid kan­da ja le­vi­ta­da, kin­ni­tab as­jao­lu, et näi­teks 2008. aas­tal esi­nes meil 13 juh­tu, kus hai­gel avas­ta­ti sa­mal ajal puuk-ent­se­fa­liit ja bor­re­lioos. Meie põhi­li­ne mu­re on see­ga bor­re­lioos ja puu­kent­se­fa­liit ehk puu­gi­tek­ke­ne ajupõle­tik.

Nen­de hai­gus­te­ga ole­me hä­das ol­nud aas­takümneid. 2008. aas­tal tõusis bor­re­lioo­si hai­ges­tu­mi­ne re­kor­di­li­se­le ta­se­me­le: 1423 juh­tu. Sel­list hai­ges­tu­mist ei ol­nud me va­rem ko­ge­nud. Näi­teks Saa­re­maal na­ka­tus ja hai­ges­tus 559, Hiiu­maal 96 ja Lää­ne­maal 48 ini­mest. Nen­des väi­ke­se ela­ni­ke ar­vu­ga maa­kon­da­des tä­hen­das see se­da, et Saa­re­maal hai­ges­tus 10 000 ela­ni­ku koh­ta 159, Hiiu­maal 91 ja Lää­ne­maal 17 ini­mest. Sel­li­se in­ten­siiv­su­se­ga nak­kus­hai­gu­se le­vik on epi­dee­mia, kuid se­da tüüpi epi­dee­mia ei ole oht­lik, sest bor­re­lioo­si­te­ki­ta­ja ei le­vi ini­me­selt ini­me­se­le, na­gu tee­vad se­da näi­teks kur­ja­kuu­lu­ta­vad lin­nu- ja seag­ri­pi vii­rus. See­ga sõltub puu­gitõbe­de le­vi­ku in­ten­siiv­sus eeskätt neid hai­gus­te­ki­ta­jaid kand­va­te loo­ma­de ja puu­ki­de ar­vu­ku­sest. Ini­mes­te kaits­mi­seks bor­re­lioo­si­vakt­sii­ni ei ole.

Õigeaegne avastamine!

Puu­kent­se­fa­lii­ti hai­ges­tu­mi­se pu­hul on olu­kord mõnevõrra eri­nev, kui­gi neid vii­ru­si kan­na­vad ini­mes­te­le üle need­sa­mad Ees­ti loo­du­ses le­vi­nud võsa- ja laa­ne­puu­gid. Ka puu­kent­se­fa­lii­di vii­rus ei le­vi ini­me­selt ini­me­se­le, see toi­mub ik­ka puu­gi­ham­mus­tu­se kau­du. Tõsi – puu­kent­se­fa­lii­di pu­hul on see eri­ne­vus, et loo­ma ve­res olev vii­rus võib sat­tu­da ka pii­ma sis­se, mistõttu on meil­gi esi­ne­nud puu­kent­se­fa­lii­ti  na­ka­tu­mist pä­rast kit­se või leh­ma toor­pii­ma joo­mist. Kesk-Eu­roo­pas on ini­me­sed na­ka­tu­nud ka toor­pii­mast val­mis­ta­tud juus­tu ja ko­hu­pii­ma söö­mi­sel. Toor­pii­ma kuumtööt­le­mi­sel puu­kent­se­fa­lii­di vii­rus hä­vib.

2008. aas­tal hai­ges­tus Ees­tis puu­kent­se­fa­lii­ti 90 ini­mest. 2009. aas­tal on se­ni­ni (25. mai sei­su­ga) Ees­tis esi­ne­nud ne­li puu­kent­se­fa­lii­di juh­tu – Saa­re­maal, Pär­nu­maal ja Nar­vas. Enim hai­ges­tu­ti puu­kent­se­fa­lii­ti 1997. aas­tal: 404 kor­da. Sel­lest ajast ala­tes on hai­ges­tu­mi­ne ta­sa­pi­si vä­he­ne­nud ning epi­dee­mia ta­se­mel po­le see ku­na­gi ol­nud. Põhjus peitub sel­les, et meil on ole­mas tõhus puu­kent­se­fa­lii­di­vas­ta­ne vakt­siin ja ini­me­sed on tead­li­kud vakt­si­nee­ri­mi­se ka­su­lik­ku­sest. 

Bor­re­lioos ja puu­kent­se­fa­liit on Ees­tis in­ten­siiv­selt le­vi­vad puu­gi­hai­gu­sed, mil­le le­vi­ku ula­tu­se mää­rab eeskätt puu­ki­de ar­vu­kus ja ak­tiiv­sus ehk puu­gi­ham­mus­tus­te sa­ge­dus. Puu­gi­ham­mus­tus­te ja na­ka­tu­mi­se väl­ti­mi­sel oli, on ja jääb kõige tõhu­sa­maks kait­se­meet­meks puu­ki­de õigeaeg­ne avas­ta­mi­ne riie­tel ja ke­hal, nen­de kii­re ee­mal­da­mi­ne na­hast ning elu­ruu­mi­de hoid­mi­ne puu­gi- ja nä­ri­lis­te va­ba­na. 

Kuidas vältida puugiründeid?

•• Liigu metsas, võsastikes, rohumaadel piki sissetallatud radu, väldi kõrge rohukasvuga alasid.

•• Kasuta putukatõrjevahendeid.

•• Kanna puugialal liikudes heledat riietust.

•• Kanna sellist riietust ja jalanõusid, mis takistaksid puuke nahale tungimast.

•• Pikemat aega metsas või rohumaadel viibides kontrolli oma ja laste keha iga 1,5–2 tunni tagant ning eemalda avastatud puuk võimalikult kiiresti.

•• Tea, et puuke esineb ka koduaedades, linnaparkides ning laagri- ja puhkeplatsidel.