Kas kordub möödunud-aastane puugibuum?
Suur kevad on käes. Kaugel pole ka puukidele meelepäraste soojade ja niiskete ilmadega suvi. Just kevadel ja varasuvel on noored puugihakatised pärast pika ja külma paastuaja lõppemist eriti näljased. Samal ajal on puukide toidulaud rikkalik – kõik neid toitvad loomad alates närilistest ja lõpetades koerte-kasside ning kitsede-põtradega on liikvel ja kergesti kättesaadavad. Puugil piisab vaid ronida 20–50 sentimeetri kõrgusele rohukõrrele ja haakida end mööduva looma karvadele või inimese riietele. Veelgi lihtsam on närilistega – need on käepärast maapinna lähedal.
Närilised ja soojaverelised ulukid on ka puugihaiguste tekitajate, eeskätt puukentsefaliidi ja borrelioosi bakterite pärisperemehed, ilma et nad ise haigestuksid. Looma verest toitudes saab puuk lisandiks kaasa haigustekitajad – kui need juhtuvad olema looma veres. Puugile on ettejuhtuv inimene samasugune toidulaud nagu loom, sest ta ei ole evolutsiooni vältel koolitatud ainult inimest ründama. Vahe on selles, et koos loomalt imetud verega satuvad puugi organismi ka puugitõbede tekitajad ja inimest hammustades kannab ta need koos süljega inimorganismi. Asja edasine kulg on aja ja inimese immuunsuse ehk mittevastuvõtlikkuse küsimus. Kui inimene on puuk-entsefaliidi vastu vaktsineeritud ja kaitstud, siis ta ei nakatu. Aeg mängib rolli seetõttu, et pärast nahasse imemist ei satu haigustekitajad puugist inimese verre kohe, s.t esimeste tundide jooksul, vaid tavaliselt 24–48 tunni vältel. Seetõttu on nahka imenud puugi kiire avastamine ja eemaldamine ülioluline.
Borrelioos ja puukentsefaliit
Puuk ei tee vahet, mis haigustekitaja ta endasse imeb ja pärast inimesele üle kannab – ühtmoodi võib see olla puukentsefaliidi viirus, borrelioosi spiroheet või erlihhioosi, anaplasmoosi ja babesioosi tekitaja. Viimati nimetatud haigustekitajate levikust ja nende põhjustatud tõbedest teame Eestis suhteliselt vähe. Seda, et sama puuk võib eri haigustekitajaid kanda ja levitada, kinnitab asjaolu, et näiteks 2008. aastal esines meil 13 juhtu, kus haigel avastati samal ajal puuk-entsefaliit ja borrelioos. Meie põhiline mure on seega borrelioos ja puukentsefaliit ehk puugitekkene ajupõletik.
Nende haigustega oleme hädas olnud aastakümneid. 2008. aastal tõusis borrelioosi haigestumine rekordilisele tasemele: 1423 juhtu. Sellist haigestumist ei olnud me varem kogenud. Näiteks Saaremaal nakatus ja haigestus 559, Hiiumaal 96 ja Läänemaal 48 inimest. Nendes väikese elanike arvuga maakondades tähendas see seda, et Saaremaal haigestus 10 000 elaniku kohta 159, Hiiumaal 91 ja Läänemaal 17 inimest. Sellise intensiivsusega nakkushaiguse levik on epideemia, kuid seda tüüpi epideemia ei ole ohtlik, sest borrelioositekitaja ei levi inimeselt inimesele, nagu teevad seda näiteks kurjakuulutavad linnu- ja seagripi viirus. Seega sõltub puugitõbede leviku intensiivsus eeskätt neid haigustekitajaid kandvate loomade ja puukide arvukusest. Inimeste kaitsmiseks borrelioosivaktsiini ei ole.
Õigeaegne avastamine!
Puukentsefaliiti haigestumise puhul on olukord mõnevõrra erinev, kuigi neid viirusi kannavad inimestele üle needsamad Eesti looduses levinud võsa- ja laanepuugid. Ka puukentsefaliidi viirus ei levi inimeselt inimesele, see toimub ikka puugihammustuse kaudu. Tõsi – puukentsefaliidi puhul on see erinevus, et looma veres olev viirus võib sattuda ka piima sisse, mistõttu on meilgi esinenud puukentsefaliiti nakatumist pärast kitse või lehma toorpiima joomist. Kesk-Euroopas on inimesed nakatunud ka toorpiimast valmistatud juustu ja kohupiima söömisel. Toorpiima kuumtöötlemisel puukentsefaliidi viirus hävib.
2008. aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 90 inimest. 2009. aastal on senini (25. mai seisuga) Eestis esinenud neli puukentsefaliidi juhtu – Saaremaal, Pärnumaal ja Narvas. Enim haigestuti puukentsefaliiti 1997. aastal: 404 korda. Sellest ajast alates on haigestumine tasapisi vähenenud ning epideemia tasemel pole see kunagi olnud. Põhjus peitub selles, et meil on olemas tõhus puukentsefaliidivastane vaktsiin ja inimesed on teadlikud vaktsineerimise kasulikkusest.
Borrelioos ja puukentsefaliit on Eestis intensiivselt levivad puugihaigused, mille leviku ulatuse määrab eeskätt puukide arvukus ja aktiivsus ehk puugihammustuste sagedus. Puugihammustuste ja nakatumise vältimisel oli, on ja jääb kõige tõhusamaks kaitsemeetmeks puukide õigeaegne avastamine riietel ja kehal, nende kiire eemaldamine nahast ning eluruumide hoidmine puugi- ja näriliste vabana.
Kuidas vältida puugiründeid?
•• Liigu metsas, võsastikes, rohumaadel piki sissetallatud radu, väldi kõrge rohukasvuga alasid.
•• Kasuta putukatõrjevahendeid.
•• Kanna puugialal liikudes heledat riietust.
•• Kanna sellist riietust ja jalanõusid, mis takistaksid puuke nahale tungimast.
•• Pikemat aega metsas või rohumaadel viibides kontrolli oma ja laste keha iga 1,5–2 tunni tagant ning eemalda avastatud puuk võimalikult kiiresti.
•• Tea, et puuke esineb ka koduaedades, linnaparkides ning laagri- ja puhkeplatsidel.