Kas Tallinnas on huvitavam elada kui Võru- või Virumaal?
Iro-pere Kohtla-Järvel, Põhja alleel
Anu (34), koduperenaine
Priit (35), mööblitisler
Liis (12), 5. kl õpilane
Siim (8), 1. kl õpilane
Elavad viiekorruseliste majadega uuselamurajooni kolmetoalises korteris.
Nädala toidusedelist:
makaronivorm, pärmipannkoogid, kartulipuder, praetud ahven, hapukapsasalat, praeliha kastme ja kartulitega, kala taignas
˛ Nädala eelarve elementaarseteks kuludeks ehk toidule ja majapidamistarvetele 500 krooni
Päevikut pidas ema Anu
Mõtlesime, et oleme üks lihtne eesti pere, hallid hiired, pahvatab Anu esimestel tutvuseminutitel. Kui igal Eesti Hallil Hiirel oleks nii ilus kodu, nii kenasti kasitud lapsed ja töökate kätega mees – siis saaks Eestist virisejad hoobilt otsa ning õnn oleks kõigi õuel.
Anu nägu on kogu aeg naerul. “Mõtlesin, et olen kohe koduperenaiseks loodud,” teatab ta. Anu on olnud kodus üle 12 aasta – alates Liisu sünnist, kui Anu ja Priit koos imikuga elasid Anu vanematekodus keskmises, läbikäidavas toas. Siim sündis juba 2-toalises päris oma korteris.
Anu ja Priit tundsid teineteist peaaegu kohe ära. Anu läks novembris mööblivabrikusse tööle, kus Priit ees oli.
Jaanuaris viisid nad juba abiellumisavaldused sisse ning juuni algul pidasid pulmad. Priidu vanem õde – oli pärast isa surma ning ema pideva tööloleku tõttu Priidule justkui ema eest – küsis “väikevennalt”, kas ta nüüd liialt ei kiirusta.
Neli aastat tagasi ostis pere endale 3-toalise korteri ja seda remondivad nad kahekesi siiamaani. Üles on võetud kõik põrandad, mõttetu seinakapp välja lõhutud – kui sellesse korterisse astuda, unub hetkega, et ümberringi on väga üksluine ja eriti hämaral talvepäeval lohutu elurajoon.
Anu naerab: naabrid ei saa kuidagi aru, et mina olen kodune ja mees üksi teenib ning mis remonti me siin veel teeme. Seepärast remont nelja aasta peale veninud ongi. Seepärast kõike – isegi mööblit – on Priit oma kätega valmistanud.
Kui remont valmis, mõtleb pere, kas osta kõigepealt arvuti – Anu käis vahepeal “Vaata maailma” kursustelgi – või auto. Liis ütleb anuvalt: “Arvuti!”. Isa vaatab tütrele otsa: “Nii lükkub autoost veel aasta edasi,” toob ta oma argumendi.
Kolmanda lapse peale Anu ja Priit ei mõtle: viiendale pereliikmele poleks õiget kohta ja siis peaks hakkama suuremat korterit jälle otsast remontima.
Anu ja Priit käivad nädalavahetustel kahekesi või koos sõpradega Peipsil kalal ning kinnitavad, et on oma eluga ehk tegelikult perega täiesti rahul.
Esmaspäev
Kl 7 Äratasin lapsed. Priidul algas tööpäev.
Kl 12 Priidul lõppes lõuna, Siimul oli tööõpetus, Liisul matemaatika. Mina ise olin vanematel külas.
Kl 15 Siimul lõppes korvpallitrenn, Liisul lõppes koolipäev. Käisin lastel koolis järel.
Kl 17 Sõime õhtust – makaronivormi.
Kl 18 lapsed õppisid, Priit vaatas Discoveri pealt “Rex Hunti” (reisisari kalameestest)
Kl 21 lapsed läksid magama. Ise heitsime magama tunni pärast.
Reede
Kl 7 äratasin lapsed
Kl 9 Siimul matemaatikatund, Liisul loodusõpetus. Priidul tööl kohvipaus, mina pesin pesu.
Kl 12 Liisul lõppes vabariigi aastapäeva aktus, Siimul algas trenn. Priidul lõppes lõuna, mina olin vanemate pool.
Kl 15 Olin lastega väljas. ILM OLI SUPER!
Kl 18 Priit vaatas “Rex Hunti”, mina hakkisin rosoljet, lapsed joonistasid.
kl 19 Lapsed käisid vannis.
Kl 21 lapsed lugesid, mina tegin Priidule homseks võileibu, Priit sättis kalaasju.
Kl 22 läksime magama.
Laupäev
Kl 9 ärkasime. Priit oli juba kalale läinud.
Kl 10.20 hakkasime suusatamist vaatama.
Kl 12 saatsin lapsed Priidu ema poole linnast välja Kukrusele.
Kl 15 Olin üksi kodus ja koristasin.
Kl 17 Priit tuli kalalt.
Kokkuvõte: Päeva elamus oli Kristiina võit! SUPER!!!
Pühapäev
Kl 9 ärkasime
Kl 12 Viisime minu emale kala.
Kl 15 tegime Priiduga koos kala taignas.
Kl 17 Priit pani põrandaliiste, mina õmblesin.
Kl 19 Sõime õhtust.
Kl 21 mina olin vannis. Priit vaatas televiisorit
Kl 23 läksime magama.
Niilo-pere maailma äärel Võrumaal, esivanemate talus
NÄDAL NOPRIS
Peremees: Tiit Niilo (40), ettevõtja
Perenaine: Vilve Niilo (37), piimatehnoloog
5 last:
Gerli: Parksepa keskkooli 11. kl, korteris Võrus, mamma maksab, nädalavahetusel kodus
Gerda: Kanepi keskkooli 7. kl, elab Kanepis vanaema juures, 1-2 x kuus kodus
Karl: Misso KK 5. kl
Joonas: Misso KK 3. kl
Lisette: Misso KK 1. kl
Vanaema (70): vasikate toitja, kolmel päeval lõuna valmistaja, enamasti ahjude ja pliidi kütja
Nädala toidusedelist:
Pizza, värskekapsasupp, hakklihakaste, praemuna, koduse meierei jogurt ja kohupiimakreem
Nädala eelarve elementaarseteks kuludeks ehk toidule ja majapidamistarvetele 1050 krooni
Päevikut pidas pereisa Tiit
Vastseliinast tuleb keerata Kirikuküla, Misso ja Tsiistre poole. Sõita mööda 55 loomaga farmist ja jõuabki kollase talumaja õuele. Siit edasi enam autoteed ei lähe, ainult suusarajad üle meierei-taguste säravvalgete kuplite. Venemaani on 15, Lätini 20 kilomeetrit. Eestis levitatava arusaama järgi ei peaks sellises paigas elu üldse võimalik olema.
Pereisa Tiit istub arvuti taga, pereema Vilve kasutab külaliste puhul juhust, et varasel pealelõunal meiereist tuppa tulla ning kohvilaua taha istuda. Pereisa kutsutakse farmi juurde kütust vastu võtma ning Vilve räägib eht ukuarulikke või ka ehtvargamäelisi lugusid. Noor naine suure kõhuga ja teistega võrdselt põllul peete või kartuleid koristamas. Või sama suure kõhuga kastmas põlevas laudahoones kuumuses piinlevaid lehmi: tuletõrjujad vaadanud peaaegu käed süles, kuidas tuli kõrvalhoonet nilpsas. Vilve silmad lähevad isegi üheksa aastat hiljem veekalkvele: Niilo peres oli toona neli last, viies tulemas ning tuli otsustada, kas jääda sinna maailma veerele või minna linna.
Nopri talu on Tiit Niilo esivanemate koht juba mitmeid põlvi. Koos noorperega käib oma hommikust õhtuni askeldusi noorperemehe ema, veidi kühmus liigub naine kord puukuuri juures, kord kõnnib läbi toa, et lõunauinakule jäänud lastele tekki peale panna. Tiidu isa sai õnnetult surma, kui Tiit alles 10-aastane, aga vanaisa elas 1994. aastani.
Perenaise leidis Tiit endale Kanepist, kust Vilve vanemad siiani elavad.
Nopri laste kirjandid kõnelevad ikka tööst ja tegemistest, Misso korterelamu lastel pole perepoja Mardi sõnul midagi teha ega siis midagi tõsist kirjutada. Kui vanemad õed linnast koolist nädalavahetuseks koju tulevad, meeldib neile meiereis askeldada, aga muidu kannab Mart juba tulevase noorperemehe koormat: tema ülesanne on väikebussiga farmis piima järel käia. Vilvel on siiani meeles, kuidas Tiit ta esimest korda traktorirooli pani ning põllule saatis.
Noprist võiks pikalt kõnelda, sest siin on palju tegemisi ja terve vaim. Alkoholi siin majas ei vajata, et stressirohkest töönädalast end välja aidata.
Esmaspäev
Kl 6.20 äratus, esimeste uudiste jahile (Terevisioon). Kiire laste lemmiksöök – praemuna ja klaas teed. Kella kaheksa paiku hakkavad telefonid nõudlikult helisema. Helistajateks on nii sõbrad-tuttavad kui ka kliendid, kes esitavad alanud nädalaks tellimusi. Et tootmisruumides oleks piisavalt sooja vett ja talutav temperatuur, tuleb kohe varahommikul teha ettevalmistusi. Meierei töölised jõuavad kohale kella üheksaks ja tunni jooksul valmivad juba esimesed tooted.
Kl 14 pärast lõunasööki tuleb kerge rammestus ja enam kuidagi ei tahaks tagasi tööle minna.
Kl 17 lahkuvad töölised ja emme läheb seebikat vaatama ja kohvi jooma.
Kl 19 tagasi meiereis. Kella üheksaks õhtul peavad olema viimased topsikud küüritud ja tootmisruumid koristatud.
Kl 21 istuvad issi-emme teleka ees, et vaadata AK uudiseid.
Kl 21.30 arveid koostama! See võtab aega kuni 1,5 tundi. Seejärel voodisse. Kui jõuab, siis ajalehtedest pildid ja pealkirjad lugeda ja uni juba tuleb...
Teisipäev
Kl 4.45 Äratus ja kaubakoorem peale,
Kl 5.30 arvuti taha, edasi lähen Võrru korraldamas õppepäeva “Ettevõtlusvõimalustest maal”.
Kuigi perenaisel täna meiereist vaba päev, ei tähenda see, et terve päeva võiks luuslanki lüüa. Lisaks sellele, et kogu maja nõuab koristamist ja pesuhunnikud on kasvanud tohutuks, on kõik kolm last haiged. Palavik on kõigil kerkinud 38,5-ni, lisaks sellele veel köha ja nohu. Sellistel puhkudel meenuvad ikka kasutamata reservid: õunad-porgandid keldrist ja meeämber sahvrist.
Pärast õppepäeva teeb issi valimiskampaaniat. Koju jõuab alles 20.30. Õhtused toimetused jäid perenaise kanda.
Kl 21.30 korrastab perenaine arvepidamist, teeb vajaminevad pangaülekanded ja kontrollib arvete laekumist.
Kolmapäev
Kl 7 äratus. Issil kohustus teha kella 10-ks artikkel kohalikku ajalehte. Lastel otsmikud aga muutumatult tulikuumad.
Meiereist on järgmiseks päevaks tellitud kokku 800 kg kohupiimakreemi. See on Nopri piimatööstusele tõsine kondiproov! Õhtuks olid käed täiesti surnud. Lisaks kõigele tabas kogu elamist ennenägematu ebaõnn: emmel murdus üks esimestest hammastest! Pool aastat ravitud ja pool kostüümi raha selle eest välja käidud... Järgmine hambaarsti aeg aga alles 3 nädala pärast!
Reede
Kl 7.30! nii hilist äratust tuleb harva ette, latsekari ju ikka veel kodune. Tänaseks planeeritud ülevaate koostamine Prantsusmaa enesetäiendusreisist, meierei töölistele järjekordse koolitustesti koostamine jne
Kl 14.30 interneti spetsialist. Ühest inimesest vähe, kutsun kohale ka teise. GPRS-i juurutamisest on tekkimas allergia. Kulutatud sai 7000 krooni, asja toimima pole saanud. 23-ks selgunud, et maksimaalne kiirus ei ületa üheski võrgus 25 kbit/sek.
Laupäev
Kl 4.45 jälle meierei
Kl 5.30 kiiruinak
Kl 7.30 väljakutse farmi – mullika poegimisvaevused
Kl 9 Võrus talututurul – Res-Publica õhupallid, emotsionaalsed väljendid valimiste ja valitavate aadressil.
Kl 12.30 – kohtumine Taluliidus nõustajaga, kes nüüd, SAPARDi lähenedes sunnitud ponnistama ka puhkepäevadel.
Kl 15.30 linna peal ring ning maharebitud poliitiline reklaam saab asendatud uuega, teksad vahetatud ülikonna vastu ning maavanem ootab vastuvõtule. Traditsioonilises tunnustamisnimistus oli koht ka ühel põllumehel. Ja selleks osutus keegi Tiit Niilo (nagu puuga pähe!). Kena raamitud aukiri ja puha...
Kl 20.30 kodus, teised saunas käinud, nüüd ka peremehe kord.
Kl 21.30 Õnne 13 – kõik vahivad.
Kl 23 saabub elamisse vaikus, töö saabunud posti kallal, mailikastis 9 kirja, kõik ei saa vastuseid.
Kl 00.30 kaob pilt eest... Emmel oli igalaupäevane kasimis-pesemis-küpsetustuur 3 masinatäit pesu, ahjutäis kotiliha, plaadikook....
Pühapäev
Kl 8 Jõmpsikad juba telekat näppimas ja arvuti taga kisklemas.
Tegelikult on tänane puhkepäevast kaugel. Alustuseks kuumtöötlemisreiimide kontroll, siis valimisstuudiosse Valga linna.
Õhtuks oli külla tulnud “kinomees” Ago Ruus, kes käis välja oma ettepanekud maateemalise tõsielufilmi “Kaheksa päeva nädalas” esilinastuse korraldamiseks.
Roosilehe pere Tallinnas Liival
Isa Uno (43), mardikateadlane ja insener
ema Pille (40), lasteaiakasvataja
poeg Mart (18)
tütar Anu (17)
tütar Liina (12)
Nädala toidusedelist:
Praemuna, kartulid, hakklihasoust, kartulipuder seakõrnestega, lihapallid, lõhehakklihast kotletid, pizza
Nädala eelarve elementaarseteks kuludeks ehk toidule ja majapidamistarvetele 1000 krooni
Päevikut pidas terve pere
Roosilehe pere võiks Eestist minema kolida
Roosilehe pere istub harva õhtul kell seitse ühise õhtusöögilaua taha: tavaliselt pole kahes kohas töötav isa veel koju jõudnud ning vanem peretütar Anu on enamasti sõpradega kuskil väljas.
Teismelise ikka jõudev pesamuna Liina meenutab vanema õe teismelise ajast seda, kuidas Anu kell kaks öösel Nõmme kalmistult üksi jalutamast koju jõudis. Anu kinnitab tänagi, et see jalutuskäik oli tõeliselt mõnus ja turvaline. Aga tulevikus tahab Anu sekretäriks hakata ning firmajuhile mehele minna, aga sekretäriametit edasi pidada. Liina naerab. Perepoeg Mart nokitseb põhiliselt arvuti taga ning valmistub poolteise aasta pärast tehnikaülikooli astuma, et olla ükskord valmis vanaisa elektrifirma enda õlule võtma.
Uno Roosileht on ka kunagi tehnikaülikooli lõpetanud (siis muidugi TPI), aga nüüd on tal magistrikraad bioloogias ning ta õpib ka doktoriõppes. Uno ja Pille meenutavad ligi kümne aasta tagust poolaastat, mil pereisa vabaõhumuuseumist lahti sai ning kolme lapsega pere ainuke sissetulek oli pereema pool kohta. Rootsis tehti selle pere jaoks lausa korjandus.
“Kui on väga halb, mõtled, kas kuskil mujal kui Eestimaal elada ei saaks. Tõsiselt,” lausub isa Uno. Teised ei kiida ei takka ega vaidle vastu. Pereema räägib hoopis ohvriabi vabatahtlikust organisatsioonist ning loodab, et ka ohvritele Eestis rohkem tähelepanu pöörama hakatakse. “Ligimest tuleb aidata,” lausub. Kuigi üsna suure pere ülalpidamine ei lähe kergelt, suudavad Roosilehed tegeleda sellega, mis huvitab. Võiks ju pereisa oma mardikad kus see ja teine jätta ja millegi hoopis tulutoovamaga tegelda, aga tema üritab hoopis teaduskraadid kätte saada.
Olulist rolli Roosilehtede peres mängib kirik. “Algul käisime nelipühikirikus, soos sai mormoonide juures käidud, aga nüüd oleme vennastekoguduse Peeteli kirikus,” loetleb Pille.
Suure elutoa nurgas köeb uus kamin – kui seda poleks selleks talveks ehitatud, oleks Roosilehe pere ilmselt ära külmunud. Varem köeti korter elektriga ja neid kulusid võib ette kujutada.
Esmaspäev
ISA UNO: 7.30 tööle, botaanikaaias mardikate näitus, koju tagasi kell 20.30, kütsin veel natuke maja. Kell 22 magama.
EMA PILLE: kell 9 hommikusöök, kl 10 värvi ostma ja säästumarketisse. Kell 12-14 toidu valmistamine, kl 15 kardinapuude värvimine, kell 16 lastega suhtlemine, televiisori vaatamine, õhtusöök, nõude pesemine. Kell 22 magama. Kamina kütmisele kulus päeval tund aega.
POEG MART: kl 8 üles ja kooli, kus kella 16ni, sealt edasi TTÜ matemaatika ettevalmistuskursused. Kell 20 kodus tagasi.
TÜTAR LIINA: kell 6.30 üles ja kooli. Koolis ka klaveritund, koju jõudsin kell 16. Kelgutasin 2 tundi, õppisin tund aega ja kell 22 magama.
TÜTAR ANU: 8.30 pidin kooli minema, kuid magasin esimesse tundi sisse. Koju jõudsin kell 14 ajal, kuulasin muusikat ja kella 18 ajal läksin sõpradega kohvikusse, kus istusime kella 22ni.
Teisipäev
UNO: kell 7.30 tööle, kell 21 koju tagasi, kell 22 magama
PILLE: kell 6 üles ja tööle, kl 19 jõudsin koju. Õhtusöök, nõudepesu, lastega suhtlemine, televiisor, magama kell 22.
MART: kell 8 üles ja kooli, kell 16 kodus söömas. Peale seda sõbrale külla, kell 20 koju tagasi, edasi televiisori ja arvuti taga. Kell 24 magama.
LIINA: 6.30 üles ja kooli, kell 13.30 kodus tagasi. Mängisin hamstriga, istusin arvuti taga, ühe tunni õppisin, mängisin sõbrannaga, vaatasin televiisorit, kell 21 magama.
ANU: 8.30 tõusin üles ja läksin kooli. Koju tagasi jõudsin kell 16, käisin vannis, tegin ennast korda ja läksin linna, et seal sõpradega kokku saada. Üheskoos läksime kohvikusse ja kell 22 olin juba kodus, sest tundsin end halvasti.
Kolmapäev
UNO: kell 7.30 tööle, täna avastatud uus ujuliik Eesti faunale, kell 20 koju ja kell 22 magama.
PILLE: kell 6 üles ja tööle, kell 19 kodus tagasi, õhtusöök, nõudepesu, kell 22 magama.
MART: kl 8 kooli ja kell 15 koju sööma, edasi TTÜ kursustele, kell 20 kodus tagasi, istusin arvuti ja teleri taga, kell 23 magama.
LIINA: 6.30 kooli, seal ka laulukoori proov, kell 15.30 koju tagasi, mängisin hamstriga, istusin arvutis, tund aega õppisin ja mängisin sõbrannaga, vaatasin televiisorit, kell 21 magama.
ANU: jäin haigeks, vaatasin televiisorit ja istusin internetis.
Reede
UNO: põdesin suurema osa päevast, aga õhtul käisime linnas ja kinos.
PILLE: kl 9 üles, 10-13 sõit Koplisse ja tagasi ohvriabi organisatsiooni vabatahtlikku tööd tegema. Edasi kaks tundi tubade koristamist, õhtul neli tundi linnas ja kinos.
MART: ikka haige, istusin arvutis.
LIINA: 6.30 üles ja kooli, kus tunnid ja vabariigi aastapäeva üritused. Rahvatants ja koorilaul. Kodus kell 14.30.
ANU: hommikupoole tundsin end ikka halvasti, et ei peaks kooli minema. Õhtul olin siis juba terve ja kell 17 sain sõbraga kokku ning me läksime mere äärde jalutama. Kell 18.30 saatsin sõbra tööle ja läksin ise parima sõbra juurde. Kell 23 saabusin koju.
Laupäev
UNO: kell 8.30 turule, ostetud vajalikku 500 krooni eest, kell 10 puid vedama, peale lõunat tööle. Kell 18 koju ja 22 magama.
PILLE: kell 8 üles ja turule. Kell 10-16 ohvriabipäeval, edasi 2 tundi toidu valmistamine, siis kaks tundi sokkide kudumine, söömine ja suhtlemine ning jänesega tegelemine, televiisor.
LIINA: kell 9 üles, hamster, hommikusöök, kell 11-18 vanaema juures Koplis külas.
ANU: tegin end ilusaks ja liikusin lumelaudurite võistlusele, kus ma olin kell 15-21. Sealt lahkudes nägin üht vana tuttavat, kelle juurest me korra läbi käisime ja kes mu pärast autoga koju tõi. Kodus sõin ruttu ja jooksin bussile. Sain linnas sõbrannaga kokku. Kell 24.30 olin kodus.
Pühapäev
UNO: kell 6.30 üles, sirutasin ja kell 9 tööle. Kell 16 koju tagasi, edasi kirikusse, kust 19.30 koju tagasi.
PILLE: kell 9 üles, hommikusöök tund aega, neli tundi sokkide kudumist koos kamina kütmisega. Lõuna valmistamine ja söömine kolm tundi. Kell 16 kirikusse ja kell 20 koju tagasi. Õhtusöök, televiisor ja sokkide kudumine.
MART: ikka haige, istusin arvutis.
LIINA: kell 7 tõusin üles ja läksin kiriku väljasõidule kelgutama (kl 8-16). Kell 17 kodus tagasi, õhtusöök jm, kell 21 jäin magama.
ANU: magasin kella 10ni, siis olin internetis ja koristasin tuba. Seejärel läksin kohvikusse ja hiljem veel vanalinna jalutama. Südaööks olin kodus.
