Käsikäes tööpostile ja koju

Koos töötavad abielupaarid säästavad tööandja raha ja aega

Kaivo ja Merit Kopli tulevad hommikuti koos tööle ja liiguvad Eesti Päevalehe koridorides ainult paarikaupa. Kaivo töölaual on Meriti pilt, kuigi naine töötab tema alluvuses ja istub pooleteise meetri kaugusel. "Kõigil on vist silmad harjunud, et need kaks käivad paaris, kui teist pole, oleks nagu midagi puudu," naerab Merit. Abielupaar Koplid on koos töötanud 1991. aastast.

"Paljud imestavad, et 24 tundi koos, kuidas te suudate, aga mina ei näe selles küll midagi imelikku," tunnistab Merit. "Mingeid probleeme see küll ei tekita," lisab Kaivo, " kujutan hoopis ette, et kui homsest päevast alates peaks hakkama eraldi töötama, siis oleks probleem."

Naiselt nõuab rohkem

Koplid on veendunud, et tööandja jaoks on nende tandem võit. "Tööandja on saanud meie näol endale hullud, kes on kakskümmend neli tundi töövalmis. Muidu läheb toimetus õhtul laiali ja peab hommikul koosoleku. Meie võime veel pärast tööaega ka midagi välja mõelda," kirjeldab Kaivo. Eesti Päevalehe välistoimetus koosneb peale perekond Koplite veel ühest inimesest. See inimene vahetub, Koplid jäävad. "Äkki tunneb ta end natuke kõrvalejäetuna?" muretseb Kaivo.

Merit möönab, et nad loevad Kaivoga teineteise mõtteid. Üksteise silma alt ära pääsemine ei ole eesmärk. Ainsa probleemina nimetab Kaivo seda, et on abikaasast alluva suhtes tavalisest nõudlikum. "Õiendan temaga tööasjades märksa rohkem ja ta saab piitsa enam kui keegi teine alluvatest," möönab ta, "julgen temale asju otse välja öelda. Samas ma ka tean, kui palju ma Meritilt nõuda võin, millega ja kuidas ta hakkama saab." Mõlemad meenutavad, et tööalaseid perekonnasiseseid nääklusi on ette tulnud, kuid need ei kasva kunagi suuremateks erimeelsusteks. "Me oleme aastatega vist nii ühesuguseks muutunud," leiab Kaivo. Abielupaar kinnitavab siiski, et unelmatepakkumisest mõnelt teiselt tööandjalt nad koosolemise nimel ei loobuks.

Teine Eesti Päevalehes töötav abielupaar on oma elukorralduse seadnud täpselt vastupidiselt. "Ma kohtan Raigot võib-olla korra päevas koridoris," kinnitab toimetaja Malle Pajula, fotograaf Raigo Pajula abikaasa, "kui ta mulle keset tööpäeva helistab, siis mõtlen automaatselt, et midagi on juhtunud. Peaaegu teadlikult hoiame me enda jaoks isiklikku ruumi. Kui me kogu aeg ninapidi koos oleksime, siis me võib-olla ei olekski enam abielus." Malle põhjendab seda kummagi vajadusega privaatsuse järele. "Meie kodu on väike kahetoaline korter, kui veel tööajal ka kogu aeg koos olla, siis iseenda jaoks aega ja ruumi ei jäägi."

Samas tunnistab Malle, et raskemate lugude tegemisel on abi sellest, kui fotograafiks on oma mees. "Saan pilgust või liigutusest aru, mida ta järgmisel hetkel teha tahab, vastastikune silmside on kogu aeg olemas, ehk poleks ma temata mõnda pilti üldse saanudki," kirjeldab ta ja lisab, et mõnikord tuleb Raigolt soovitusi, mida intervjueeritavalt veel küsida.

"On üks asi küll, millest ma puudust tunnen – see on see rõõm, kui peale tööpäeva eri suundadest tulnutena kohtutakse. Seda tunnevad erinevates asutustes töötavad inimesed ja see mõjub kuidagi romantiliselt," mõtiskleb Malle, "aga tööandja hoiab meie pealt aega ja raha kokku küll, sest me ei sõida ju teise linna otsa teineteisega kokku saama ja lõunat sööma ega helista teineteisele, et küsida, kuidas läheb."

Ei saanud nääklusteta

Tiia ja Tiit Kõnnussaar panid üheskoos aluse ajakirjale Pere ja Kodu. "Töö ei viinud meid küll kokku, kuid ühendas kindlasti," arutleb Tiia, " eesmärk oli ju ühine: tulla toime uue väljaande loomise ja müümisega." Abielupaar meenutab, et lugejate kirju uurides ühines nendega tollal ka kolmeaastane poeg Indrek. Tiidu arvates oli see küll pingeline tööperiood, kuid abielupaari omavahelistele suhetele see halvasti ei mõjunud. "Pigem oli lihtsam teineteise meeleoludest aru saada, kuna teadsid, millest need tingitud on. Suhetele oli raskem organisatsiooni kujunemisperiood, mil tuli omaks võtta rolle, mis kodustest rollidest erinevad olid, " meenutab ta. Tiia sõnul seadsid nad ühest hetkest omavahele kindla piiri, kust saadik ollakse kolleeg ja kust abikaasa. Töisel pinnal tuli ette ka nääklusi. "Kui peatoimetajana tahtis Tiia ajakirjale võimalikult suurt eelarvet, siis väljaandjana pidin mina kokku hoidma, " selgitab Tiit. Kaks kuud tagasi läks Tiit teisele tööle ega ole enam Tiia kolleeg. Ka praegu püüavad Kõnnussaared lõunaaja koos veeta. "Päeva jooksul helistame kah paar korda ikka, " lisab Tiit.

Tandem võib tekitada maffiasündroomi

Voldemar Kolga, psühholoog

Mehe ja naise ühes asutuses töötamine võib tekitada probleeme nii paarile endale kui ka töökaaslastele. Lähedastel inimestel on raske püsida kahel erineval suhtlustasandil ja neid lahus hoida. Tööalase suhte eesmärk on konkreetne: sooritada mingi operatsioon, mis on selgelt määratletud. Isiklikud suhted on ebamäärasemad, neis on esikohal areng ja emotsioonid. Konflikti olukorras võib tekkida oht mitte rääkida probleemidest, vaid minna isiklikuks.

Kui abikaasad suudavad mõlemad sfäärid korras ja tasakaalus hoida, siis on see nende jaoks kasulik ja arendav kogemus. Samas jääb koos töötavatel abikaasadel mõnikord just puudu arenguks vajaminevatest elamustest. Enamasti toovad pooled koju kaasa osa teistsugusest maailmast, kus nad päeval viibivad. Koos töötavate paaride jaoks võib aga kogemus jääda piiratuks, mitte olla piisavalt rikastav.

Kolleegide seisukohalt võib ühtehoidev abielupaar tekitada peavalu sellega, et kipub dikteerima oma seisukohti – nii võib välja kujuneda firmasisene maffia. Kes on juhtivatel kohtadel oleva abielupaari silmis sõbrad, neid soositakse ning nende tingimused on paremad. Tekib väiksem pereühik suuremas firmasiseses ühikus. Kui kahe jõud on ühendatud, on tulemus võimsam.

Margarita ja Heiki töötavad ööpäev läbi koos

Abielupaarist pommikoerte juhid Margarita ja Heiki Vilde töötavad koos ööpäev läbi. Ometi nad enda väitel naudivad seda.

Jõhvi üksikus päästekompaniis pommikoertega töötav abielupaar on töövalmis nii päeval kui ööl. Nende kaks poega on harjunud, et ema-isa võivad väljakutsele minna ka sünnipäevalauast või une pealt. "Me oleme tõesti kogu aeg töiselt ninapidi koos. Ka meie puhkus seisneb selles, et me ei pea küll väeosa territooriumile tulema, kuid oleme ikkagi saadaval," räägib Heiki.

Abielupaar ei kahetse koos töötama hakkamist, sest hea on, kui kogu aeg on ligi sama eriala inimene, kellega vaielda ja tööjutte arutada. "Teinekord õhtul kodus olles tuleb mõni hea mõte, kuidas koertega tööd parandada. Siis ei pea järgmise päevani ootama ega kartma, et see idee meelest läheb, vaid saab kohe kõik ära öelda," ütleb Margarita ning leiab koos Heikiga, et ju nad lihtsalt on juba kord pidevalt kokku sobivad inimesed.

Malle Pajula