Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlane Matthew Wilson kinnitab, et loomad suudavad oma kogemusi taasluua, kui nad ka pole sündmuste keskel.

Loomadel on inimesega sarnased unemoed – aeglase lainega uni ja “kiire silmade liikumine” ehk REM uni. Just kiire une ajal näeme me unenägusid. Siiski ei teadnud keegi, kas loomadki kiire une ajal und näevad, nagu meie seda teeme.

Wilson valis oma kaastöölistega välja neli isahiirt ja siirdas nende aju hipokampi elektroodid. Hipokamp on seotud mälu mehhanismidega. Rotid õpetati jooksma ringikujulisel rajal ja kindlates vahepunktides anti neile tasuks süüa. Jooksu ajal registreerisid elektroodid roti aju närvirakkude aktiivsust. Hipokampi töös täheldati järsku aktiivsust kindlates raja punktides.

Rottide aju jälgiti ka nende magades. REM une ajal registreeriti 45 erinevat aju aktiivsuse episoodi. Seda pilti võrreldi jooksmise aegse aktiivsusega. Selgus, et magava roti aju ilmutab samalaadset aktiivsust, nagu jookseks rott ikka mööda ringjoont. Sarnasus oli nii suur, et teadlased said ära arvata, kus rott ennast parasjagu olevat nägi. Ning kas ta nägi unes, et jookseb või seisab.

Teadlased arvavad, et mälu kindlustub kahes etapis – kogemuse enda jooksul ja seejärel une ajal. Wilson usub, et loomad rajavad pikaajalise mälu just REM une ajal. Nii rotid kui inimesed mäletavad eilseid asju paremini, kui nad on öösel hästi maganud. Ka roti hommik on õhtust targem.