Kass, taimeriigi muusa

Käpad kui kassikäpad, karv kui kassiristikul ja kassisabana taeva poole tõusev händ - nii võiks lühidalt iseloomustada üht toredat kodukassi. Sedasama, keda inimene on juba aastatuhandeid tundnud ja kellele iseloomulikke jooni on ta osanud ka mujal looduses tähele panna.

Tõepoolest, kiisusid võib ju kiita mitut moodi, ent ärgem sealjuures unustagem - just tänu kassidele on tabava nime saanud meie kassikäpad, kassisabad ja kassiristikud, mis koos teiste vähem kassilike lilledega põhjamaa suve ilmestavad.

Kassikäpad on kuivade nõmme- ja loometsade lilled, mille pisikesed korvõisikud asuvad tihedalt üksteise kõrval nagu varbad kassi käpas. Maikuus õitsema puhkeva kassikäpa sarnasus kodukassi käpaga on ilmne. Nii on lillele nime andmisel olnud meiega sama meelt veel sakslased, inglased, venelased, soomlased ja rootslased.

Kassisaba on kuivadel niitudel õitseja, mille eresinised õisikud meenutavad uhkete hiirepüüdjate püstiseid sabasid. Ta on liivase pinna tunnustaim, mis õitseb sobivatel kasvukohtadel kogu suve. Kassisaba on ainuke mailaste liigirohkest perest, keda me ei kutsu mailaseks ja põhjuseks on siingi pisike sarnasus kõikjal tuntud kodukassiga.

Kassiristik on liivanõlvade taim, mille hallikad nutid meenutavad katsumisel pehmekarvalist kiisut. Kassiristikule annavad erakordse pehmuse sulgjad karvad, mis nuttides tema imepisikesi õisi ümbritsevad. Nutid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja mõnikord moodustub neist suur pehme lillevaip.

Kass pole ainuke

Kassikäpal, kassisabal ja kassiristikul on kassidega ühiseid tunnusjooni kerge leida. Ent põnev oleks neid otsida veel teisteltki kassinimelistelt taimedelt: kassitapult, kassinaerilt, kassiurvalt, kassirattalt...

Muidugi on peale kassi veel teisigi loomi, kes on olnud abiks sobilike taimenimetuste leidmisel. Karuohakas, rebashein, hundinui, hiirekõrv, jänesekapsas, põdrakanep, siiltarn, lamba-aruhein, härghein, koeratubakas, penikeel, hobuoblikas, varsakabi, lehmakapsas, sealõuarohi, kukesaba, kanakoole, hanijalg, käokeel, kurekell, harakkuljus, kuremari, linnurohi, luigelill, lõokannus, pääsusilm, parthein, tihashein, vareskaer, ussivits, konnaosi, kärbesõis...

Taimed omakorda on andnud oma panuse loomanimede leidmisel. Nii oleme kuulnud haavikuemandast, pähklinäpist, kasetriibikust, kuuse-käbilinnust, rohunepist, kõrkja-roolinnust, sirelisurust, pajumailasest, nõgeseliblikast, lepapoist, ohakasikust...

Looduses on kõik kõigega seotud. Nii elusolendid ise kui ka nende nimed.

tekst ja foto: Arne Ader