Kasulikud piimhappebakterid aitavad säilitada tervist


Hapendatud piimajookide kasulikkusest teati Vahemeremaades juba antiikajal.
Probiootikumide nimetuse all tuntakse tänapäeval piimhappebakterite tüvesid, mis on isoleeritud inimese soolestikust ja mille positiivne mõju inimese tervisele on teaduslike uuringutega tõestatud.

Sõna “probiootiline” tähendab lihtsamas keeles “elusse puutuv”. Piimhappebakterid lõhustavad piimasuhkrut, -valke ja -rasvu ning muudavad nii piimas sisalduvad toitained organismile paremini omastatavaks.

Probiootilised baktertüved peavad aga enne nende kasutusele võttu läbima ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning neil peab olema positiivne mõju inimese tervisele.

Nii on näiteks Gefilus piimatoodetes sisalduva LGG-baktertüve kohta tänaseks maailmas läbi viidud üle 260 kliinilise uuringu.

Lisaks eeltoodule suurendavad probiootilised bakterid B-rühma vitamiinide imendumist, soodustavad soolestikust kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist, tõhustavad vanemate inimeste seedetegevust ning takistavad haigust tekitavate mikroobide arengut.

Oluline kaltsiumiallikas

Tervistavad piimhappebakterid parandavad laktoosi ehk piimasuhkru omastamist organismi poolt.

Laktoosi ehk piimasuhkru talumatus on olukord, mille korral piima või piimasaaduste tarvitamisel tekivad inimesel kõhuvaevused (kõhupuhitus, -korisemine, -lahtisus ja -valu). Seda põhjustab laktoosi imendumishäire, mis omakorda on tingitud laktoosi lõhustava ensüümi (laktaasi) madalast aktiivsusest soolelimaskestas (hüpolaktaasia).

Laktoositalumatusega isikutel tuleb piimatarbimise harjumusi aga muuta. Piimatoodete tarbimist vähendada ei tohiks, sest piim on meie oludes peamine kaltsiumiallikaks. Küll aga tuleb piirata rõõsa piima ja -koore ning jäätise tarvitamist, asendades need hapupiima, jogurti, juustu või kohupiimaga. Piimatoodetes sisalduvad piimhappebakterid kasutavad laktoosi kasvuks vajaliku energia- ja süsinikuallikana ning lõhustavad piimasuhkru glükoosiks ja galaktoosiks, siis vähenebki piimatootes laktoosisisaldus.

Kõigis Eestis toodetavates bio-piimatoodetes sisaldub piimhappebaktereid, kuid tervendavaid omadusi on vaid Helluse tootesarja ME-3-l ja Gefiluse sarja LGG-l.

LGG suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele ning aitab ennetada hingamisteede ja seedetrakti põletikulisi haigusi. Soodustab kiiremat paranemist seedetrakti infektsioonidest ning vähendab seede-trakti vaevuseid antibiootikumikuuri ajal.

Uuemad teaduslikud uuringud on näidanud, et LGG manustamine emale raseduse ajal ja lapsele esimesel eluaastal võib ära hoida allergilise nahapõletiku kujunemist lapsel esimesel elupoolaastal ning vähendab allergilise nahapõletiku vaevuseid väikelapse eas.

Rõõsk või hapendatud piim?

Piima kui täisväärtusliku toiduainena on mõlemad variandid võrdväärsed. Osadele inimestele, kellele ei maitse rõõsk piim või kellel on probleeme piimasuhkru talumatusega, on hapendatud piimatooted kasulikumad.

Viimasel ajal on müügilettidele ilmunud lisaks piimhappebaktereid sisaldavatele hapupiimatoodetele ka Valio Gefilus piim, mis on mõeldud neile noortele ja täiskasvanutele, kes eelistavad 1,5% rasvasisaldusega piima. Piima lisaväärtus on piimhappebakter LGG. Piima kasutamisel toidu valmistamiseks tuleb arvestada, et piimas sisalduv LGG ei talu kuu-mutamist üle 50 kraadi.

Gefilus piimatoodete tarbimisel tuleb meeles pidada, et probiootilise bakteri kogus organismis on püsiv siis, kui juua päevas vähemalt klaas piima, keefiri või hapupiima või üks pudel joogijogurtit või süüa üks väike topsitäis jogurtit või kohupiimakreemi või 4-5 viilu juustu (30g) või manustada üks Gefiluse kapsel kaks korda päevas.

Ühe ja sama probiootilise bakteriga rikastatud piimatooteid tarbi vähemalt kolme nädala jooksul, sest siis saavutab piimhappebakter sooletraktis püsiva tasakaalu ja suudab organismi positiivselt mõjutada.