•• Mis on lümfoom?

Lümfoom on lümfisõlmedest lähtuv vere valgeliblede kasvaja. Lümf on vedelik vere ja kudede vahel, mis varustab kudesid vees lahustunud toitainete ja hapnikuga, väljutab verre kudede ainevahetusjäägid, aitab organismil vabaneda sissetunginud bakteritest ja teistest võõrkehadest, transpordib seedimisjärgus rasvu.

•• Kuidas märgata lümfoomi?

Lümfoomile viitavad sümptomid sarnanevad paljudele viirushaigustele omastele sümptomitele – kaela või kaenlaaluste lümfi-sõlmede suurenemine, külmatunne, tekkida võib väike palavik või siis näilise põhjuseta kõrge palaviku hood. Hiljem võib lisanduda kaalulangus ja nõrkus, ka nahasügelus. Enamasti ei ole suurenenud lümfisõlmed valulikud. Otsese valu puudumine põh-justab arsti poole pöördumise viivituse. Olen näinud patsiente, kelle lümfisõlmed on juba väga suured. Et sümptomid pole väga spetsiifilised, tuleb jälgida nende kestmajäämist ja pöörduda arsti poole, eriti kui need ei taandu ja süvenevad.

•• Kuidas toimub ravi?

Esimene samm on perearsti juures, kus tehakse rutiinuuringud. Kahtluste puhul suunatakse edasi eriarsti, hematoloogi või onkoloogi juurde. Diagnoosimiseks kasutatakse vaatlust ja biopsiat – koeproovi uurimist mikroskoobi all. Uurimiseks eemaldatakse lümfisõlm.  Täpse ravi määramisel tehakse kindlaks, mis haiguse vormiga on tegemist ja mis staadiumis see on. Põhiline ravi on kemoteraapia – kasvajarakke hävitav erinevate ravimite kombinatsioon. Lümfoomiravis on vähenenud kiiritusravi osatähtsus.

Olemas on ravim, kus antikehad ründavad spetsiifiliselt kasvajarakke. Seega jäävad terved rakud puutumata. Kõrgdoosi kemoteraapia järgselt on vaja vereloome taastada. Selleks võib korjata spetsiaalse aparaadi abil patsiendi enda verest vereloome tüvirakke või kasutada doonorit.

•• Mis on kõige lootustandvam?

Lümfoom on kõige paremini ravile alluv kasvaja. Kuigi praegu pole haiguse põhjused veel selged, oskame ja suudame me ravida ka raskes vormis lümfoomi. Nii lümfoomi kui ka teiste kasvajate puhul kasutame kõiki preparaate, mis on tänaseks maailma ravimiturul olemas. Kuulume rahvusvahelisse võrgustikku, vereloome tüvirakke oleme toonud ka teistest riikidest.

•• Miks ikkagi lümfoom tekib?

Pärilikkus võib mõjutada, kogu kasvajate hulgast on 10–15% pärilikkusel põhjustatud.

Soodustav tegur on teatud viiruste põhjustatud infektsioonide rohke põdemine. Riski suurendab ka kokkupuude kemikaalidega. Haiguse põdejate hulgas on rohkem neid, kellel on immuunsüsteemi häireid.

•• Lümfoomijuhtude arv aastas?

Eestis pöördub aastas arsti le umbes 100 patsienti, kes vajavad ravi.

•• Mida tuleks rõhutada?

Kasvajate ravi puhul pea meeles, et alternatiivravi tõhusust pole suudetud tõestada. Oleme märganud, et kui patsient valib ainult alternatiivravi, lükkub tunnustatud raviga alustamine edasi ja tulemused kannatavad. Meie käsutuses on rahvusvahelised uuringud ja kvaliteetsed ravimid.