Katseklaasis kasvanud ajurakud pole imeravim
Paraku peab USAs tegutsev professor märkima, et vaatamata piiblipatriarhi välimusele pole ta imetegija.
Ajukahjustusega haigete lähikondsete hulgas on kulutulena levinud kuuldus Neumani meetodi abil edukalt ravitud parkinsonismihaigest ameeriklasest. Lootust tekitab asjaolu, et kunstlikes tingimustes kasvatatud ajurakkude abil lubab teooria ravida teisigi ajuvigastusi.
Eestis jõutakse operatsioonideni lähiaastatel
“Olen viimastel päevadel vastanud mitme abipaluja telefonikõnedele,” räägib Neumani koostööpartner, Tartu Ülikooli inimese bioloogia ja geneetikaprofessor ning Tamme erakliiniku juht
Aavo-Valdur Mikelsaar. “Inimesed ütlevad, et on valmis eluga riskima ning olema katsealusteks. Kui ainult tekiks väikseimgi võimalus paranemiseks.”
Neumaniga on otsinud ühendust nii narkoosi tagajärjel soikunud ajutegevusega Ruslan Kirillovi ema kui hiljuti nuriabordi tulemusel koomasse langenud neiu omaksed. Professor saab inimeste suurest murest aru. Kuid ta selgitab, miks ei saa nende patsientide heaks midagi teha. Vähemalt mitte praegu.
“Mul pole aimugi nende patsientide seisundist,” räägib Neuman, oletades, et koomahaigete ajukahjustused on laiaulatuslikud. Õigete tüvirakkude kasvatamiseks on vaja täpselt teada, missugune aju punkt taastamist vajab. Seni pole suuremahulisi ajutraumasid õnnestunud ravida isegi mitte katseloomadel. Ometi ei võta Neuman hädalistelt viimast lootust. “Kes teab, ehk aastate pärast...” ütleb ta ettevaatlikult.
Professor Mikelsaar formuleerib hetkeolukorra kirjelduse: “On asutud looma võimalusi rakuteraapia arendamiseks. Teadlased näevad selles suurt tulevikku.” Lihtsamalt öeldes tähendab see, et rakuteraapia teeb alles lapsesamme, kuid suund on õige ja tulemused käegakatsutavas kauguses. “See juhtub lähiaastatel,” vastab Mikelsaar küsimusele, millal süstivad Eesti neurokirurgid esimesed ravirakud patsiendi vigastatud ajusse. Praegu kasvatatakse aborteerunud loodetest saadud ajukude Tamme erakliinikus vaid uurimistarbeks. Ravimina kasutatavaid rakke võib kasvatada nii patsiendilt eneselt kui ka teiselt inimeselt võetud materjalist.
Ravijärge ootab seljaajutrauma
Aju tüvirakkude siirdamise operatsioon on pealtnäha lihtne, kuigi karm käsitöö. “Neurokirurgidele pole selles midagi eriti keerulist,” kinnitab Neuman. “Jälgimisaparaatide järelevalve all puuritakse patsiendi koljusse väikese sõrme jämedune auk. Selle kaudu viiakse süstlanõel ülitäpselt aju kahjustatud punkti ning süstitakse rakud paika, kus nad peavad hakkama paljunema ja asendama hävinud rakke. Patsient on operatsiooni ajal teadvusel, nagu enamiku ajulõikuste puhul. Aju valu ei tunne.”
Neuman rahustab eestlasi, kes on kuulnud, et parkinsonismihaige ravimine rakuteraapiaga maksis 50 000 dollarit. Kui Eestis kunagi selleni jõutakse, tuleb operatsiooni hind vastavalt kohalikele hindadele madalam. Teadlased arvavad, et ravi maksab kinni haigekassa.
“Järgmisena tuleb seljaajutrauma ravimine,” lubab Neuman, kes lendas nädalavahetusel pärast lühiajalist Eestis viibimist tagasi põhitööle Los Angeleses. Maailmamainega Cedar-Sinai meditsiinikeskuses on tema ametinimeks neurobioloogia uurimisdirektor.
Neumani juhitud uurimisrühm on vaid üks maailma paljude omasuguste hulgas, kus arendatakse rakuteraapiat. Neumanil oli lihtsalt tarkust ja õnne olla teistest edukam. Ta nendib rahuloleva muigega, et teade Parkinsoni tõve alistamisest pani konkurendid hambaid kiristama. Inimkonna päästmise kõrval on tegu suurte firmade suure äriga.
Rikkis neeru või südame asemele külmkapist uus
Neuman ja Mikelsaar selgitasid, et kunstlikult saab kasvatada mitte ainult närvikude, vaid ka kõigi teiste organite tüvirakke. Olevat üsna ilmne, et kunagi saab inimene võimaluse võtta oma rikkis neeru või südame asemele külmkapist uue, valmiskasvatatu.“See ei ole ainult teooria. Paar kuud tagasi levis info koerast, kellele kasvatati väljaspool keha uus kusepõis,” tutvustab Neuman uuemaid teadussaavutusi.
Teadlased oletavad, et ei jõuta inimeste ajudeta teisikute kasvatamiseni varuosade saamiseks. Siin pole takistuseks mitte teaduse suutmatus, vaid ühiskonna eetilised tõekspidamised.
“Pole muidugi välistatud, et tõekspidamised kunagi muutuvad,” tunnistab Neuman.
Rakkude kasvatamisega tegelevate teadlaste hulgas leidub ka naljamehi. “Hiljuti tekitasid maailmas furoori fotod hiirest, kellele olid kasvatatud selga inimkõrvad,” jutustab Neuman. “Asi iseenesest lihtne. Hiirele ehitati külge kõrvakujuline karkass, mis kasvatati hiire enda kude täis.”
Argo TAAL
