Keila haigla teeb kapitaalremonti elukogenutele

Maailmaski noor eriala, eakate hooldus ja ravi, jõudis alles nüüd Eestisse.

Hiljuti Keila haiglas avatud psühhogeriaatria osakond leevendab eakate inimeste psüühilised probleemid enne, kui nood koju või hooldekodusse tagasi pöörduvad.

Auväärsesse ikka jõudnud patsientide probleemid on noorematega võrreldes pisut spetsiifilisemad, kuid samas sarnased – stress, üksindus, elukaaslase kaotus. Lisanduvad mäluhäired ja keha kulumine. “Kui nooremate inimeste puhul räägime psühhosomaatikast – psüühiline probleem muutub füüsiliseks, siis vanemate inimeste puhul on vastupidi – elurõõmu kogenud keha hakkab valu tegema ja mõjub psüühikale,” selgitab psühhogeriaatria osakonna juhataja Jüri Ennet. “Kui inimene ise vananeb, siis tema haigused muudkui noorenevad.” Sage probleem on tema sõnul tagasiminekutrepp: vana-inimene muutub üha sarnasemaks sellega, kes ta oli lapsepõlves.

Vajadus teenuse järele kasvab

Maailmaski suhteliselt noor eriala, psühhogeriaatria, jõudis Eestisse alles nüüd – Keilas saavad eakad inimesed ainsana Eestis hooldust ja ravi korraga. Praegu võimalikud 20 kohta on Enneti sõnul pilgeni täis ning pärast remonti saab osakond veel 20 kohta juurde. “Vanainimeste osakaal ühiskonnas tõuseb madala iibe tõttu pidevalt,” selgitab osakonnajuhataja teenuse kasvavat vajadust.

“Kavatsen ise 120aastaseks elada ja vähemalt saja aastani tööl käia!”

Patsientide vanus algab kuldsete kuuekümnendatega. Osakonnas on kaks tasandit – ravi ja hooldus. “Üldjoontes kasutame eakate peal kõiki psühhiaatria võimalusi, ainult impulssravi mitte,” väidab Ennet. “Erinevalt hooldekodust on meil aga arst alati käepärast võtta.”

Psühhogeriaatria osakonna mõte on tema sõnul üle kantav autoremondile. “See on nagu tehniline ülevaatus ja kapitaalremont,” toob ta paralleeli. Pärast “remonti “ – medikamentoosset ravi, mälutreeningut ja protseduure peaks eakas inimene jälle ellu tagasi pöörduma. Kas siis koju või hooldekodusse. Üle kahe kuu patsient reeglina ravil ja hooldusel ei viibi ning see tähendab, et tema eest maksab haigekassa. Pikemaajalistel abivajajatel tuleb aga endal kukrut kergendada ning hind on Enneti sõnul sarnane hotelli omaga. “Söök, pesu – kõik maksab,” põhjendab ta.

Psühhogeriaatria osakonda pääsemiseks peab olema saatekiri psühhiaatrilt või perearstilt. Lisaks läkitab Keilasse oma psüühiliste probleemidega eakaid patsiente ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla.