Kellakeeramine põhjustab ärevust

Laupäevane kellakeeramine tähistas mitmel pool maailmas “päevavalguse säästmise” lõppemist põhjapoolkeral ja suveaja algust lõunas. Hoolimata kellakeeramise laialdasest levikust, põhjustab see siiani üle maailma vastuolusid. Päevavalguse parema kasutamise ideega tuli esimest korda avalikkuse ette USA leiutaja ja poliitik Benjamin Franklin 1784-ndal aastal.

Ta pani tähele, et inimesed raiskavad suvehommikutel päevavalgust voodis lebamisega ja kui kella keerata, on rohkem valgust õhtuti, mil inimesed saaksid seda nautida.

Formaalselt rakendas ideed esimest korda 1915-ndal aastal Saksamaa vähendamaks energiakulutusi. Sellest ajast on süsteemi kasutusele võtnud umbes 70 riiki üle maailma, peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Kuid näiliselt ohutu tegevus kütab tugevaid kirgi üles siiani. Möödunud aastal põhjustas suveajale üleminek Mehhikos poliitiliste protestide laine, küsimust tõlgendati kui keskvalitsuse jõu näitamist.

Ameerika Ühendriikides ei tunnista kellakeeramist osa Indiana osariigist, sest farmerite sõnul tõusevad nad koos päikesega ja kellakeeramine on administratiivne nüanss. Süsteemi ei ole omaks võtnud ka Arizona osariik.