1965

•• Viktor Salmre: “Pegasuses oli kunstiklubi õhkkond, interjöörgi oli eriline.”

Tollal käis seal koos hulgaliselt Noorte Autorite Koondise kuulsusi, kunstnikke ja kirjanikke, kes paigutusid kolmele tasapinnale keerdtrepi ümber, kust mõned kuulsustest elegantselt alla veeresid. Seal oli klaver, mida mängiti. Peagi ilmusid trendika kunstiklubi uksele šveitserid Elmar ja Oskar ning klubikaart.

Sisearhitektid: Väino Tamm, Leila Pärtelpoeg ja Allan Murdmaa.

2005

Pärast pikka varjusurma avati Pegasus 2000. aastal trendirestoranina. Maitsekalt minimalistliku sisekujunduse tegid Gert Sarv, Tarvo Hanno Varres, Margus Tammik FRONT Arhitektidest.

Kolmandal korrusel on endises uhkuses Edgar Viiese skulptuur, mis 60-ndatel oli üks esimesi avalikus asutuses eksponeeritud abstraktseid skulptuure.

Kohvik Tallinn/ Pubi George Browns/ Stereo Harju 6

1966

•• Viktor Salmre: “Oo, kohvik Tallinna, vana Feichnerit mäletan ma suurepäraselt. Oli isegi inimesi, kes ütlesid, et kui nad pole oma tassi kohvi Tallinnas saanud, siis pole see päev midagi väärt. Seal pakuti musta kanget kohvi ja klaas vett kõrvale. Pigem oli see alkoholita kui alkoholiga kohvik. Selline intelligentsete inimeste paik. Pildi tegin kohvik Tallinna baarist.”

Sisekujunduse autorid: Vello Asi ja Väino Tamm.

Iseseisvuse saabudes sai kohvik Tallinnast hämar pubi George Browns, mis ühena esimestest linnas hiilgas oma kilkenny ja muu peene õllega. Viido Polikarpus tegi sinna seinamaalingu.

2005

2004. aasta lõpus avatud Lounge Stereo sisekujundaja on inspiratsiooni saanud raadioaparaadist – köögisein kujutab vana raadio sagedusskaalat.

Sisekujunduse autor Priit Roosaar.

Moodustab ühtse käitise ülakorrusel asuva klubiga Prive (endine varietee Tallinn ja seejärel kohvik ning varietee Bel Etage).

Alkoholipood Ararat Suur-Karja 17/19

1966

•• Viktor Salmre: “Minu arvates oli see varem üks suurema valikuga alkoholikauplusi. Ei saaks öelda, et sel ajal just tohutult viina oleks ostetud. Põhilised olid liköörid ja konjak, sellised liköörid nagu Vana Tallinn näiteks. Head Prantsuse ja Armeenia konjakid maksid väga palju. Valgas tehtud veine müüdi.”

50-ndate sisekujundus oli küllalt gruusiapärane – kraanikeste, seinaorvade ja viinamarjakobaratega.

2005

Nüüdseks on Ararati alkoholipoest saanud selvekauplus, kus saab oma käega riiulitelt pudeleid valida. Traditsiooniliselt keeratakse pudel paberisse. Ararat on avatud kella 8–23, sest kauem linnas alkoholi ei müüda. Maile Grünbergi 90-ndatel loodud sisekujundus – metalne loogeline lett, kuhu ka perforeeringuid jagus – on kadunud.

Restoran Tuljak /Carina (praegu suletud) Pirita tee 26e

1967

•• Viktor Salmre: “Tuljak oli pigem keskpärase köögiga restoran, kus mängis orkester. Või oli see kvartett? Suhteliselt populaarne paik tol ajal.”

Maarjamäele klindi alla kujundas selle restorani aastail 1958–1966 maastikutundlikult Valve Pormeister. Sisekujunduse autorid: Vello Asi ja Väino Tamm.

2005

Carina-nimeliseks moondunud restoran on nüüdseks juba mitu aastat suletud. Harva korraldatakse seal vastuvõtte või pidusid. Südamega arhitektid võitlevad selle vastu, et ansamblisse ei marsiks sisse 16- või 19-korruselised korterelamud, mida sinna kavandatakse.

Restoran Szolnok/Izmir Vilde tee 101

1966

•• Viktor Salmre: “Ungari restoran oli see. Ungari toiduga. Uuselamurajooni kohta täiesti tasemel. Minu arvates oli sama standardprojektiga restorane ka Sakus ja Võhmas.”

Tol ajal olid Vilde teel kaks kuuma kõrtsi: Kännu Kukk ja Szolnok. TPI tudengeid jagus mõlemasse bändidega paika pummeldama.

Sisekujunduse autorid: Aet Maasik ja Aili Nurk.

2005

Kes 90-ndatel Szolnokisse sattus, leidis eest peielaudade ja asutusepidude kulunud paiga. Valged linad auklikud ja kardinates koniaugud. Nüüd on seal omamoodi uus julgete meeste baar Izmir, mis kuulub Narva maanteel asuva Tallinna poe baaride ketti (www.tallinnbaar.ee). Enamik seltskonnast on venelased ning vene estraadimuusikatümakas kostab kaugele.

Restoran Rävala Sakus/ Harju tarbijate ühistu kauplus Pargi 2

1969

•• Viktor Salmre: “Minu arvates mingi standardprojekti järgi valminud paik, kus allkorrusel oli pood ja üleval restoran. Mitte midagi erilist.”

2005

Kellele oleks tänapäeval vaja Sakus restorani, kus valgete linadega laua taga söömas käia? Restoran on ammu suletud.