PäKAPIKUMAA

Eestis on üks koht, kus elab üheskoos palju pisikesi toredaid päkapikke. Neil on seal väike päkapikuküla. Külas on kuus pisikest maja, milles igaühes elab päkapikk. Esimeses majas elab selle küla vanem. Ta näeb välja päris vana ja väsinud silmadega. Aga tegelikult on ta üks väga sõbralik mehike. Tema maja on kõige suurem. Külavanema nimi on Hippu. Tal on ka naine, nimega Hetti. See naine on hästi töökas. Ta küpsetab Hippule igal hommikul maasikakooki.

Teises majas elab selle küla sepp. Tema nimi on Pelkki. Ta valmistab väikeseid haamreid ja kirveid ja teisigi tööriistu. Tal on ka üks päris lepatriinu, millega ta iga päev tööle lendab. Kolmandas majas elab küla kaupmees. Ta nimi on Nipsu. Tema poes on alati midagi huvitavat müügil. Nii ütlevad teisedki päkapikud.

Neljandas majas elavad päkapikumees ja tema naine. Nemda valmistavad lastele kinke. Mehe nimi on Näpsi ja naise nimi Käpsi. Hommikust-õhtuni askeldavad nad kinkide kallal. Viiendas majas elab selle küla kõige targem päkapikk. Tema uurib, millised inimesed on ja leiutab igasuguseid asju. Tema nimi on Keikki.

Kuuendas ja viimases majas elab selle küla kokk. Ta nimi on Nilli. Ta on üks väga tubli kokk ja teeb hästi maitsvaid toite. Tema toitudest meeldivad teistele kõige rohkem liha- ja moosipirukad. Kõik päkapikud on need heaks kiitnud.

SILVER PõLDA

12-aastane

Läänemaa

ESIMENE ADVENT

Esimene advent tekitab ärevust ja rõõmu. Tunned, nagu astuksid jõulud sulle sammukese lähemale. Esimene advendiküünal põleb laual. Pere on koos. On hubane tunne olla soojas toas, kui õues ei ole kõige paremad ilmad. Küünal laual kiirgaks nagu seda soojust ja valgust, mis tekib alati koos perega olles. Tore oleks, kui ka ema küpsetised on laual.

HELDI RAUDSEPP

9-aastane

Lääne-Virumaa

ADVENT JA PäKAPIKUD

Esimene advent on selline päev, mil süüdatakse esimene jõuluküünal. Haapsalus süütab esimese advendiküünla kirikuõpetaja lossiplatsil. Seal on üks hästi suur küünal. Pärast panevad kõik suure küünla leegist oma küünlad põlema ja lähevad koju. Meie toome ka tule koju. Kodus ehime väikese kuuse. Nüüd päkapikud teavad, et ma neid ootan. õhtul panen sussi aknale. öösel tulevad päkapikud ja panevad sussi sisse kommi.

URMAS LüüS

8-aastane

Haapsalu

ESIMEST PäKAPIKKU OTSIMAS

Kui ma koolist koju jõudsin, ütles õde, et lähme päkapikke otsima. Panime kiiresti riidesse ja lubasime õdedele-vendadele, et toome neile ka päkapikke näha, kui leiame. Lapsed olid nii rõõmsad selle üle, ainult väike Enelin ei saanud midagi aru. Ta ei teagi veel, kes need päkapikud on.

Läksime Helenaga: tema võttis ratta ja mina istusin pakiraamile. Sõitsime kodust eemale, metsa poole. Siis jätsime ratta maha ja läksime jalgsi edasi. Helena ütles, et vaatame järgi, äkki siit suurte puude alt leiame mõne.

Meil oli põnev. Mina astusin ees ning vaatasin hoolega vasakule ja paremale, et äkki näen kedagi. Korraga hüppaski keegi puude vahel. Mina kisasin: "Helena! Ma näen päkapikku!"

Aga see oli hoopis orav, kes vehkis puude otsas oma sabaga. Läksime edasi. Järsku kuulsime hirmus koledat häält: "Krak-krak!" Mul jäi hing kinni: "Helena, kas see on päkapiku hääl?" Helena värises ka hirmust ja ütles, et hiilime ruttu minema. Siis kuulsime veel jubedamat häält: "Kuhuu-kuhuu!" Jooksime nii kiiresti, kui saime. Rataski jäi maha.

Tuju oli küll halb, aga me lootsime, et päkapikk kindlasti nägi, et me teda otsisime ja tuleb seepärast meie susse kohe külastama.

LY SUITS

7-aastane

Vanamõisa