Mitmel puhul on juttu olnud Aavere Hooldekodu põlemisest ning sealt välja kasvanud probleemist, mis on seotud hooldekodu patsientide ümberpaigutamisega. Halvustavaid sõnu on öeldud kohaliku rahva kohta, kes pole nõus hooldekodu patsientide paigutamisega Oü Vao keskusehoonesse. Hoone asub elamute vahetus läheduses ning patsiendid häiriksid kindlasti elanike igapäevatoiminguid. Alljärgnevalt on toodud Vao keskusesse hooldekodu rajamisele vastu olevate keskasula elanike koosolekust osavõtnud kohalike elanike mured.
1. Kohalike elanike elukeskkond muutub komplitseeritumaks. Pole tagatud laste turvalisus. Park on praegu Vao laste ainus mängukoht, millest hooldekodu rajamisel tuleb loobuda. Elanikkond peab paratamatult hakkama oma elu-olu hooldekodu tegemistest lähtuvalt ümber korraldama. Hooldekodu patsiendid on süüdimatud, ei vastuta oma tegude eest.
2. Vastavalt Oü Vao üldkoosoleku otsusele 23. aprillist 1994 on Vao mõisakompleksile moodustatud järelevalvenõukogu, mille ülesanne oli mõisa kui terviku säilitamine. Sama otsusega on lubatud Oü-l Vao teha tehinguid eraldi üksikute hoonetega. Peale keskuse kuulub mõisakompleksi veel 10 hoonet. Vao mõis on üks väheseid mõisakomplekse Eestis, kus on säilinud kogu mõisaaegne hooneteansambel, mille kõrvalhooned on heas seisukorras ja kasutatavad. Hooldekodu paigutamisega keskusesse väheneb ülejäänud hoonete turuväärtus.
3. Keskusehoone kõrval asub XIV saj. ehitatud Vao tornlinnus, mis on riikliku tähtsusega muinsuskaitseobjekt. Tornlinnus on restaureeritud 1986. a. ja on huvipakkuv vaatamisväärsus.
4. Tugevasti saab häiritud Vao piirkonnas tegutsevate firmade töö. Firmade tegevus omakorda häiriks hooldekodu patsientide elu-olu. Keskusehoones omavad kontoriruume kaheksa siin tegutsevat firmat. Patsientide paigutamisega sinna ähvardab firmasid väljatõstmise oht. Tõenäoliselt ei saa need firmad endale edaspidi ka uut korralikku tööjõudu, sest noored ilmselt hakkavad siitkandist mujale kippuma. Firmad kaotaksid paljud kliendid ning arvatavasti langeks paikkonna majanduslik potentsiaal. Häiritud oleks transport läbi keskasula.
Elanikkond saab aru hooldekodu ja patsientide muredest, kuid ei näe antud olukorras niisugust lahendust, mis rahuldaks mõlemaid pooli. Kuna Aavere Hooldekodu asus Vao vahetus läheduses, on kohalikel elanikel ettekujutus, kuidas käituvad ja avaldavad muljet hooldekodu patsiendid. Sellest tingituna ei ole elanikkonna rahulolematus emotsioonidest tulenev.
TOIVO KREEN
Okkaline tee Euroopa Liitu
Imelikult pealiskaudne värk on see Eesti poliitikaelu. Need parteid, poliitikud, kes ennast Euroopa Liiduga (EL) ühinemise eesvõitlejateks kutsuvad, ei taha selles suunas praktilisi samme astuda. Samas jälle need, kes ettevaatlikult torisevad, teeksid tegelikult rõõmuga suure hüppe EL-i poole.
Kõige kontrastsem erinevus Eesti ja EL vahel on põllumajanduspoliitikas. EL-i astudes muutub ilmselt meie piir EL-i välispiiriks. On päevselge, et meil pole absoluutselt mingit asja EL-i ennem, kui me ei püstita oma piirile EL-le analoogse efektiivse ja kindla põllumajandussaaduste tollitõkke. Oleks aeg jutupuhumisest tegudele üle minna.
Kui mingi partei põllumajanduspoliitikas kaitsetollid ebademokraatlikku ja korruptiivse ühiskonna tunnuseks kuulutab ning samal ajal EL-ga kiiret ühinemist taotleb, siis mis on ta tegelik eesmärk?
ROMAN UBAKIVI
Taluomanik
Kui kaua veel!
Lugesin "Eesti Päevalehest" Politseiametis teostavatest kaadrimuudatusist ja tekkis küsimus, kui kaua juhib Politseiametit kurjategija Ain Seppik? Ta väitis ise, et andis korralduse moonipõllu hävitamiseks. Siseminister Rask on väitnud, et kannatanule tuleb hüvitada tekitatud kahju ja siseministeerium on nõus seda tegema, tuleb ainult kokku leppida summas. Kui minister on nõus kahju hüvitama, on järelikult kahju tekitatud ebaseadusliku käitumisega.
Seega on Seppik ületanud oma võimupiire ja andnud ebaaseadusliku korralduse, millega on tekitatud kannatanule suur materiaalne kahju.
Miks aga ei ole Seppikut võetud kriminaalvastutusele? Kahju tuleb ju hüvitada! /--/
On teada fakt, kus Seppik vabastas arestimajast kuritöös kahtlustatava omamata selleks volitusi. Selle üleastumise eest taheti Seppikut karistada distsiplinaarkorras, kuid kuna ta kirjutas avalduse Politseiameti peadirektori asetäitja ametikohalt lahkumiseks, jäeti ta karistamata.
Ajakirjanduse kaudu on teada veel kolmaski Seppiku võimu kuritarvitamine. Mitte kaua aega tagasi võisime lugeda, et ta karistas komando "K" ülemat selle eest, et viimane julges teda ja Politseiametit kritiseerida ajalehes.
Nüüd on antud teada, et siseminister on tühistanud selle käskkirja. Mida on aga ette võetud süüdlastega?/--/ Seppik tegutseb edasi.
Kuigi Seppik räägib, et ta teeb väga palju politsei töö tõhustamiseks, on tema sõnade suhtes kahtlusi. /--/ Seppik likvideeris Tallinna Politseikooli ja ka kolm õppepunkti, kus koolitati kordnikke. Politsei töötajate ettevalmistus jäi ainult Paikuse Politseikoolile. On aga saanud teatavaks, et selle aasta sügisest kavatsetakse uuesti hakata Tallinna Politseikoolis ette valmistama politseiametnikke õppeajaga kaks aastat. Kas oli mõtet lõhkuda loodut, et uuesti luua juba olnut? Palju see kõik maksma läheb? /--/
KARL OJA
Tallinn-Nõmme
