Kitarrist Mikko Maltis istub oma kodus diivanil ja elab kaasa Eesti suusatajate sõidule Otepääl, endal õlavarres kaks väikese sõrme jämedust auku. Üks eespool, teine seljataga, justkui oleks püssikuul läbi ta õla lennanud. Maltis on esimene inimene Eestis, kellel 2. jaanuaril parandati õlanihestus artroskoopilisel meetodil ehk optiliselt. Kui 1990. aastal tegi Artrosportkliiniku juhataja Kaidu Meitern koos oma Soome kolleegiga Eesti esimese artroskoopilise põlveoperatsiooni, siis selle aasta algul tegid Meitern ja Soome kirurg Urho Väätainen samal meetodil esimesed kuus õlaoperatsiooni.

Esimest korda nihestas Mikko Maltis õlaliigest poolteist aastat tagasi võrkpalli mängides. Arst pani tookord käe õigesse kohta tagasi. Kui käsi eelmisel talvel koolitrepist joostes jälle paigast nihkus, hakkas noormees oma liigutusi kontrollima.

"Kuigi olin juba poolteist aastat tundnud, et vasak käsi tibake logiseb, ei jäänud sellepärast midagi tegemata," kinnitab Mikko. Koit Toome laulu saatmist Eurovisiooni lauluvõistlusel õlaviga ei seganud ning kitarrist osales suvel kahel kontserttuurilgi. Küll aga vabastas arst Georg Otsa muusikakooli õpilase pooleks aastaks koolitööst.

Viimane krõps Mikko õlas käis eelmisel kevadel une pealt, külge pööras. "Siis keeras poiss juba ise käe tagasi," räägib Mikko isa Mait Maltis ja näitab, kuidas seda tehakse.

Nüüd on aga käsi isesulavate naastudega nii kindlalt kinni pandud, et vähemalt sellest kohast see enam lahti ei tule. "Kohe imelik tunne on, kõik on kuidagi paigas ja tihedalt kinni," kirjeldab Mikko oma olemist kolm päeva pärast operatsiooni. Öösel ei lasknud luuvalu küll magada, kuid päeval on enesetunne hea.

"Arst lubas käteringe teha nii umbes kuu aja pärast," räägib Mikko, kel sõrmed juba kibelevad kitarrikeelte järele. Kui ta oleks valinud õla parandamiseks lahtise operatsiooni, peaks ta veel praegugi haiglas viibima ning haavavalu kannatama. Mikko läks aga haiglasse 2. jaanuari hommikul ning juba sama päeva õhtul oli ta kodus.

Kui vigastusi kohe ei paranda, hakkavad need Meiterni sõnul korduma. "Siis võivad ravitulemused olla kehvemad, kuid ka korduvaid nihestusi saab artroskoopilisel meetodil edukalt ravida," lausub ta.

Igal aastal 500 sellist operatsiooni tegev Urho Väätainen on kindel, et õlaoperatsioonide tulevik kuulub just sellele meetodile. Õlavigastust tuleb tal nii parandada 130-140 korral aastas.