Kodu- ja tööõnnetuste vahelt kaob piir

Soomes on töötraumade arv vähenenud, kuid üha rohkem juhtub õnnetusi kodus, tõdeti Tamperes 29.-30. novembril toimunud Soome traumapäevadel.

Soome traumapäevadest Tampere-talos võtsid osa Soome sotsiaal- ja terviseministri abi Matti Kemppainen ning Soome juhtivad töö-, liiklus- ja vaba aja turvalisusega tegelejad. Eesti delegatsiooni juhtis Tervisekasvatuse keskuse traumaprojekti juht Maie Alas.

Jorma Saari, kes on Kanada Waterloo ülikooli haigestumiste ja traumade ennetamise õppetooli professor, ütles, et aasta jooksul on Soomes 800 000 mitmesugust traumat. Turvalisust edendatakse ositi, vastavalt toimumiskohale eristatakse töö-, liiklus-, spordi-, tule- ja teisi õnnetusi. "Eraldatuse tagajärjel ei arene turvalisuskultuuur nii hästi, kui paigutatud raha eeldaks," nentis professor.

"Mäletan 1960. aastate töökohtade seintele riputatud plakateid. Neil oli vajalikke juhiseid, nagu "kanna kaitseprille". Arenenumates ettevõtetes olid ametis turvalisuse eest vastutajad. Kasvatus ja info olid peamised abinõud," rääkis Jorma Saari.

"Sõjajärgseil aastail peeti trauma põhjustajaks üldjuhul kas inimest või masinat. Kui seadmel puudus kaitse ja tera lõikas töötajalt sõrme, pidasid ühed õnnetust masina, teised töötegija süüks. õnnetuse vältimiseks pidi kaotama põhjuse või leppima kahjuga "laastud lendavad"-stiilis," ütles Jorma Saari, kelle sõnul vabanduse "eksimine on inimlik" varjus lihtsalt alistuti saatusele.

Et kõige traumaohtlikum oli töötada tööstusettevõtes ja metsatööl, siis oli loomulik, et tööõnnetusi peeti eraldi valdkonnaks. Traumade ennetustöö piirnes peamiselt tööõnnetustega. Seadmed on niivõrd kaitstud, et töötamisel on õnnetusjuhtumid suures osas välistatud. Jorma Saari märkis, et kaasaegses ühiskonnas muutub tööpaiga mõiste. "Suured tööstusettevõtted hargnevad ning tööülesandeid täites liigutakse üha laiemalt ringi. Kõrged korterihinnad linnades ja autoderohkus pikendavad aasta-aastalt kodu ja töökoha vahelist teekonda."

Taluühiskonnas olid kodu ja töö samas kohas, tööstuse tekkega eraldusid need teineteisest. Tekkisid eraldi töö- ja liikluskindlustus. Ka traumade ennetustöö eest vastutab iga ministeerium oma piirides. "Kuid kõikide eesmärk on üks: inimese mõjutamine. Info, kasvatustöö ja motivatsioon ei sõltu sektoritest," tõdes Jorma Saari.

Veel paar aastakümmet tagasi asus kogu tööstusettevõte ühes kohas, nüüdseks on suurtel tehastel arvukalt allhankijad ja ühiskompaniisid. Liiklusturvalisuse ja tööturvalisuse sisu hakkab kattuma. Et töölisi on vähe, häirib iga üksik vigastus või haigestumine süsteemi. Nii on ka vabal ajal juhtuvad traumad muutunud paljude ettevõtete jaoks tõsiste tööhäirete põhjustajaks.

"Eri moodi turvalisusest rääkimine tööl ja kodus on energia raiskamine. Ring on sulgumas," sõnas Jorma Saari. "Taluühiskonnas ei olnud inimese töö ja vaba aeg piiritletud. Tööstuse arenedes jõutakse tagasi kohta, kust alustati. Sellega seoses on muutumas nii kindlustus- kui valitsussüsteem."

Traumauurija Pekka Kannus ütles, et kodus, sportides ja muul moel vabal ajal tegutsedes juhtub Soomes kõige rohkem ja kõige raskemaid traumasid. "Vastupidi töö- ja liiklustraumadele, on vaba aja õnnetuste raskus, neist tekkinud tööhäired ja kulutused 15 aasta jooksul tugevasti kasvanud. Eriti ärevaks teeb vanurite kukkumistraumade suur tõus," ütles Pekka Kannus, kelle sõnul tuleb kodu-, spordi- ja teiste vaba aja traumade vähendamiseks senisest rohkem energiat kulutada.

EHA LAANEPERE