Tallinna linnaosade heakorra eest vastutajad võtavad päevast päeva vastu pahaste kodanike telefonikõnesid, kes kaebavad koerakaka üle tänavatel ja haljasaladel. Linn ei näe probleemile muud lahendust, kui koeraomanike senisest rangemat karistamist. Linnaeelarvest eraldatud rahast täiendavaks roojakoristuseks ei jätku.

Tallinnas justkui Pariisis

Tallinna kesklinna vanema asetäitja Kaia Sarnet möönis, et koeramure on tuttav kõikjal üle Tallinna. "Praegu on kevadkoristuse aeg ja lume alt tuleb igalt poolt välja seda va...," tunnistas ta, "eks suve poole jõuame natuke rohkem ümbrusel silma peal hoida."

Koerakakat päris vältida pole Sarneti sõnul siiski võimalik: "Koerakaka sisse astumist võib juhtuda igal pool maailmas. Ka Pariisis vedeleb seda igal pool."

Mustamäe kommunaalosakonna juhtaja Enn Allikmäe sõnul koristavad linnaosade palgatud majahoidjad koerarooja juhuslikult. "Praegu käivad aktiivsed riisumistööd. Kui mustus just reha otsa jääb, eks ta siis ära tõmmatakse," arvas ta, "muidu lahendavad selle probleemi päike, vihm ja tärkav rohi."

Kommunaalosakond on koertehulga ees jõuetu. "Ma pole küll kuulnud, et politsei kedagi koera pissitamise-kakatamise eest trahvinud oleks," kurtis Allikmäe.

Lasnamäe linnaosa nõunik Aldo Adamsoo ütles, et nende linnaosas on peatselt kavas osadesse parkidest paigaldada koeri keelavad märgid. "Kui koeraomanikke saab kasvõi teoreetiliselt trahvida, siis peremeheta koeraga pole midagi teha – nemad teevad oma hunnikuid, kuhu juhtub," kaebas ta.

Paljud koeraomanikud püüavad leida siiski kõrvalisema koha, et koer lausa suure maja ukse alla oma hunnikut ei teeks.

Süüdi pole koer, vaid omanik

"See on kasvatuse küsimus," leidis Mustamäel elav Veiko, kelle saksa lambakoer ei kükita kunagi oma hunnikut maja ette. "Väiksest saadik pole me lasknud tal maja juurde teha ja nii jookseb ta kasvõi jalad ristis garaazhide taha põõsaste vahele."

Ühtegi kühvli ja kilekotikesega koera järel käijat pole Veiko oma kandis näinud. "Lasnamäel olevat üks selline inimene," oli ta kuulnud. "Meie maja ümber kükitavad väikesed nähvitsad aga kasvõi keset kõnniteed."

Eesti Kennelliidu juhatuse liikme Heiti Meringu väitel peab koeraomanik jälgima, et koer ei teeks oma hädasid trepikotta. "Kui see siiski juhtub, on omaniku kohus koridor korda teha," leidis kahe saksa dogi omanik Mering. Maja ümbruse korrashoidmine on tema hinnangul aga majahoidja asi, sest saab ta just selle töö eest palka. "Tallinnas on kohti, kus koeraomanikul lihtsalt ei ole kusagile mujale minna kui maja kõrval olevale väikesele murulapile," põhjendas Õismäel elav Mering, kelle sõnul on nende maja ümbrus korras.