Allkorruse kohvikuruum on aga valmis. Hubane kahhelahi köeb nurgas, seintel ripuvad pildid ja vanade fotode reprod. Toolide seljatugesid kaunistavad vitraazhid.

Aastaid tühjalt seisnud maja ostis osaühing Benitrade kindla plaaniga sinna just kohvik rajada. "Bensiinijaamaks seda krunti ei antud. Elamiseks on liiga tihe liiklus, aga kohvikuks täpselt sobiv," hindab Hõbemägi Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava ristmikku.

"Suuri ümberehitusi me ei teinud. Mõne vaheseina lammutasime maha, aga isegi vana ahju jätsime alles, mitte ei ehitanud kaminaks ümber. Suvel avame suveaia, et inimesed saaksid ise liha grillida ja noolemängu mängida."

Parrik rääkis Lareteist

Tegevjuhi sõnul osteti kohvikumaja kahelt vanaproualt. Et maja on pianist Käbi Lareteiga seotud, kuulsid uued omanikud alles lähinaabrilt Maie Parrikult.

"Mina olen siin 55 aastat elanud," kinnitab laulja ja kirjasaatja Parrik. "Mul on väga kahju, et ma Käbi Lareteiga isiklikult kohtuda ei saanud. Tema oli seks ajaks juba läinud."

Parrik on aga lapsepõlves Laretei majas käinud. "Sõjajärgsel ajal elasid seal minu kooliõed."

Kodukandiuudistega kursis oleva lauludaami teada ostis kohviku rajanud firma maja Laretei enda käest miljoni krooni eest. "Väga meeldiv teenindamine ja hubane kohvik. Ainult supid on pisut kallid, 20 krooni," hindab Parrik.

Klaveri- ja elukunstnik Käbi Laretei

Käbi Alma Laretei on sündinud 14. juulil 1922 Tartus poliitikategelase Heinrich Laretei peres. Õppinud Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Kui Käbi Laretei 1940. aastal perekonnaga Rootsi läks, ei võetud 18aastast põgenikku Kuninglikku Muusikaakadeemiasse vastu.

1946. aastal kontserditegevust alustanud Laretei täiendas end Rootsis ja šveitsis. Esinenud soolo- ja loengkontsertidega Rootsis, Eestis, USAs jm., mänginud klaverit filmides ja televisioonis, plaadistanud.

Abielust rezhissöör Ingmar Bergmaniga sündisid poeg Daniel ja film "Sügissonaat". Muusikat on ta lindistanud Bergmani viimastele filmidele viimase ajani.

Käbi Laretei on avaldanud mälestustel põhinevad jutustused "Kellele ma mängin", "Peotäis mulda, lapike maad" ning "Keerised ja jäljed", mis käsitlevad kunstniku ja naise probleeme.

Anti NAULAINEN