Kõige tapvam viirus kannustab teadust
On üsna paradoksaalne, et mida ohtlikum on haigust põhjustav kandja, seda enam see kannustab ja lõppkokkuvõttes edendab teadust. Vähemasti nõnda tundub see olevat, kui peame mõt-tes aidsi põhjustavat HI-viirust.
„HIV vaktsiin vähendab infektsiooni” – selliselt pealkirjastas oma uudise 24. septembril BBC. Uudis põhineb USA tervishoiuinstituudi NIH teatel. Jutt on kahe varasema vaktsiini kombinatsioonist, mida anti Taimaal 16 000 katsealusele. Teadlased kinnitavad, et selline kombineeritud vaktsineerimine vähendas haigestumise riski pea-aegu kolmandiku võrra. Seda esitati kui olulist teaduslikku läbimurret, ent hoiatati: „Globaalne vaktsiin on siiski mõningase tee kaugusel.” Millega on tegu?
Vaktsiin põhines viiruse alamtüüpidel B ja E, millised ringlevad sagedamini Tais ja Euroopas, ent pole eriti levinud Aafrikas, kus peremehetseb alamtüüp C. Vaktsineeriti haigestumata, 18–30 aasta vanuseid naisi ja mehi. Pooltele katsealustest anti vaktsiini, pooltele platseebot. Kolme aasta jooksul testiti võimalikku nakatumist HI-viirusega. Tulemusena nakatus vaktsiini mittesaanuist 74 ja vaktsineerituist 51 inimest. Siit järeldatigi, et vaktsineerituil on nakatumise tõenäosus 31,2 protsenti väiksem.
Luua odavam võimalus
„Tai katse on hästi kirjeldatav kuulsa ütlusena meie filosoofiaõpingutest ülikoolis – kvantiteedi üleminek uueks kvaliteediks,” kommenteerib akadeemik, Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav. Tais kasutati varasemates katsetustes läbi kukkunud vaktsiine. Üks oli lindude rekombinantse viiruse põhjal konstrueeritud ekspressioonivektor, mis toodab pärast inimese rakkudesse sisenemist HIV-1 valke, mille vastu tekib rakuline immuunvastus. Teise komponendina kasutati gp120 valku, mida omal ajal katsetas Vaxgeni firma ilma igasuguse eduta ligi 30 000 inimesel ja mis tekitab põhiliselt antikehi selle valgu vastu. Ükshaaval kasutades olid need vaktsiinid võimetud, aga kombineerituna oli neil viirusnakkuse ärahoidmisel oluline statistiliselt tõene mõju. Selle uuringu tähtsus seisnebki selles, et ta viitab nende kahe immuunsüsteemi komponendi olulisusele viirusnakkuse ärahoidmisel.
Kuid 8000 uuritud juhtumi taustal tunduvad need arvud olevat väikesed. Nõnda ongi ilmunud skeptikuid, kes USA armee ja Tai võimude koostöös ja 105 miljonit dollarit maksnud uurimistöö tulemustes kahtlevad. Nii väitis Harvardi meditsiinikooli HIV-programmi direktor Paul E. Sax uudisteportaalis Medscape Today 14. oktoobril, et andmete edasisel kahel avalikustamata tulemustega lisauurimisel ei ilmnenud „statistiliselt olulist kaitseefekti”.
Tartu teadlased on koostöös Soome biotehnoloogiafirmaga FIT Biotech leiutanud geneetilise vaktsiini, mis laabudes on ohutum, tõhusam ja odavam kui senised aidsiravimid. „Selle vaktsiini ideeks on kasutada papilloomiviiruse geneetilisi elemente, mille tulemusena geneetilise vaktsiini molekul kasutab papilloomiviiruse omadusi, et efektiivselt toimida,” selgitab Ustav.
Vaktsiin on läbinud neli esimese astme kliinilist katsetust Soome vabatahtlikest HIV-positiivsetel ja ka mittenakatunud vabatahtlikel. Need näitasid, et vaktsiin on inimesele ohutu. Läbitud on ka teise astme kliinilised katsed 60 Lõuna-Aafrika Vabariigi patsiendil, millest selgus ravimi tõhusus.
Katsed kinnitasid, et vaktsiin vähendab viiruse taset organismis umbes sama palju kui praegu kasutatavad ravimid. „Kuid selliste ravimite vastu, mis viiruse ühe valgu tegevust pidurdavad, tekitab viirus oma genoomis mutatsiooni, nõnda et viirusel tekib ravimi suhtes tundetus ja see peremehetseb inimese organismis edasi, ravimist välja tegemata. Selline monoteraapia andis inimesele võimaluse elada keskmiselt viis aastat kauem kui ravimit mittetarvitanud. Praegune vaktsiin indutseerib patsiendi kehas rakulise immuunvastuse – tekitab T-lüm-fotsüüte, mis tunnevad vastavate retseptorite vahendusel ära viirusest nakatatud rakud ja hävitavad need,” selgitab Ustav.
Selleks, et vaktsiinil oleks bioloogiline mõju, peavad organismis juba ees ootama HIV-1 viirusega nakatatud rakud. „Seega ei saa meie vaktsiin takistada nakatumist viirusega, vaid hävitab ainult nakatatud rakke. Meie inimkatsed näitasid, et nakatanutel mitte ainult ei vähenenud viiruse sisaldus veres, vaid paranes ka immuunsüsteemi võitlusvõime, see tähendab, tõusis 20 protsendi võrra T-rakkude arv, mis suudavad siduda HIV-1 viirust seda kahjutuks tehes,” ütleb Ustav ja lisab: „Edasises arendamises püüame luua sellist vaktsiini, mis suudaks takistada viiruse sisenemist rakku. Selleks valime viiruse ümbrisevalgu ENV, mis koosneb kahest alamühikust, ning kasutades oma DNA vektoreid, süstime vaktsiini lihasesse ja kutsume nõnda organismis esile ENV-valgu vastaste antikehade tekke. On alust arvata, et meie antikehi tekitav preparaat on võimsam kui teiste poolt konstrueeritud vaktsiinid ning tekkiv immuunvastus on kauakestvam ja tugevam ning katab laiema spektri immuunsüsteemi poolt ära tuntavaid ENV modifikatsioone.”
Kokku maksis vaktsiin umbes sada dollarit. HIV-vastaste ravimite regulaarne tarvitamine, mida tuntakse kui suure aktiivsusega antiretroviirusravi HAART, maksab patsiendile Eestis sõltuvalt raviskeemist 70 000 – 130 000 krooni aastas.
