KOK – hingad kogu aeg nagu kokteilikõrre kaudu...
Istusid 1000 noort inimest maha, meeste sekka mõni naine ka, ja hakkasid suitsetama, nii et maa ja taevas olid mustad. Ikka vähemasti pakk päevas ja nii 50 aastat järjest. Mõnel tulid ka imelikud mõtted pähe, need viskasid suitsu maha ning kõndisid minema. 800 suitsetasid ikka vapralt edasi. Kui nad 70-aastaseks said, tuli arst ja ütles 160-le neist: “Palju õnne, teil on KOK!”
“KOK ehk krooniline obstruktiivne (obstruktsioon ehk õhuvoolu takistus – toim) kopsuhaigus on n-ö inimese enda tehtud haigus. Peaaegu kõik KOKi haiged on suitsetajad. Teistpidi: õnneks ei haigestu kõik suitsetajad KOKi, aga umbes 20% neist küll,” kinnitab Lääne-Tallinna keskhaigla pulmonoloog Elina Toim.
“Paarkümmend aastat, vähemalt pakk päevas ning nii see KOK aegamööda ja märkamatult tuleb. Ühel päeval suitsumees (või -naine) märkab: oi, ma ei jaksa miskipärast enam üldse kõndida, kohe ajab hingeldama,” kirjeldab kopsuarst haiguse salakavalat iseloomu.
KOKi võimalikust saabumisest võib varakult märku anda nn suitsumehe köha. “Sellise köhaga veel ei pruugi KOKi olla, aga et midagi päästa, tuleb suitsetamine kohe maha jätta.”
Tartu ülikooli kliinikumi kopsukliiniku juhataja dr Rain Jõgi ütleb veelgi resoluutsemalt: “Esimene profülaktikasamm on üldse mitte suitsetama hakata.”
Hingeldamine ei pruugi alati tingimata KOKi tähendada, tegu võib olla ka näiteks astma või kroonilise bronhiidiga. Ka ei haigestu ainult suitsetajad: risk selleks on ka teatud elukutsete esindajail, kes tolmu ja kemikaalidega kokku puutuvad.
See, et vaid viiendik suitsetajaist KOKi haigestub, ei anna aga hõiskamiseks põhjust. Et KOK avaldub üldjuhul alles vanemas eas, siis on osa suitsumehi selleks ajaks juba lihtsalt surnud. “Eks see ole geneetiliselt paika pandud – kellel ütleb süda üles, kellel kopsud,” on kopsuarst pisut fataalne.
Mida KOK endast kujutab?
“KOKi iseloomustab hingamisteede progresseeruv obstruktsioon, mis on tingitud põletikulisest reaktsioonist sissehingatavatele gaasidele ja toksilistele osakestele,” on dr Jõgi definitsioon haigusele.
“KOKi puhul on bronhid muutunud kitsaks ja sealsed silelihased on pidevalt krampis. Kopsualveoolid näevad välja nagu väikesed viinamarjakobarad, mis võtavad enda alla hästi suure pinna ning lähevad selle haigusega katki. Tekib üks suur pallike, ladina keeles bullae, mille pind on aga väike ja gaasivahetus ei toimi. Teisisõnu – õhust ei lähe enam hapnik verre. Bullae’d ise on õhku täis ja võtavad palju ruumi, selle tulemusel pole kopsul ruumi liikuda. Siis hakkabki inimene õhku ahmima, et ikkagi saada nii palju hapnikku, kui tal vaja on. Aga niimoodi peab inimene tohutult energiat kulutama. Sestap ongi osa raskeid KOKi haigeid hästi kõhnad – neil kulub tohutu energiahulk hingamisele,” kirjeldab Toim. Kui terve inimene tahab teada, mis tunne on olla KOKi haige, peab ta võtma kokteilikõrre ja hingama kogu aeg ainult selle kaudu.
Tänapäeval põeb palju KOKi haigeid ka astmat ja on statistikas n-ö selle rea peal kirjas. See on üks põhjusi, miks täpselt ei teata, kui palju inimesi Eestis tegelikult KOKi põeb. Mingi pildi haiguse levikust annab siiski astma levimuse uuring FinEsS. Selle tulemuste põhjal on KOKi levimus üle 40-aastaste meeste seas suitsetajatel 23% ja mittesuitsetajatel 8, naistel vastavalt 5 ja 7 protsenti.
Mida KOKiga peale hakata?
“Tabletiravi selle haiguse puhul praktiliselt ei olegi,” peab kopsutohter vaid rohtude jõusse uskujaid kurvastama. Ei tohi ära unustada – KOK on n-ö haigus kogu eluks, tegelikult ravimatu, kuid haiguse kulgu saab pidurdada. “Kui ongi juba KOKi haigestutud, on kõige tähtsam suitsetamine kohe maha jätta.”
Siiski, mõningast abi saab haige teofülliinitablettidest (varem ka eufülliini), mis laiendavad bronhe ja kergendavad hingamist ning vähendavad pisut ka põletikku. “Nende tablettide terapeutiline laius on aga väike. See tähendab, et see osa tabletist, mis aitab, ja see, mis on juba mürgine – see vahe on väga väike. Sestap on tablettidega ka väga suur üledoseerimise oht.”
Suurt abi saavad haiged inhalaatoritest – niimoodi manustatud ravimi toime algab juba paari-kolme minuti jooksul. Kui KOK on väga raske, kasutatakse hapnikuravi, aitab päris hästi.
Hapnikuravist saab abi
Esimene tänapäevane hapnikuraviaparaat, mis maksis 30 000 kr, jõudis Tallinna tollase Kivi-mäe haigla patsiendini 1997. aastal. Sinnani kasutusel olnud koduse hapnikuravi aparaadid olid suurte hapnikuballoonidega ja seetõttu üsna kohmakad ning ebamugavad kasutada.
Tänapäevane hapnikuravi-aparaat on elektriline kontsentraator ja näeb välja nagu kohver, millest hästi pikad voolikud viivad hapnikumaskini. Rattad all, et seda liigutada saaks. Hapnikuaparaati peab kasutama vähemalt 18 tundi ööpäevas. Et põhiline osa sellest jääb magamise aega, jõuab päeval mõne tunniga kuskil ka aparaadita käia. Aparaadi saab ka autosse tõsta, nii et päris tubaseks vangiks haige mõistetud pole.
Hapnikuravi läheb inimesele endale maksma põhiliselt elektrihinna, mis kulub aparaadi tööshoidmiseks. Raviasutuse antav aparaat ise on üsna kallis, aga Toimi sõnul läheks riigile mitu korda kallimaks hoida inimest pidevalt haiglaravil.
