KOK on suitsetajate parandamatu haigus
Suitsetajat ähvardab kopsuvähk – ja mõnd muud liiki sõraline tõbi ka. On aga veel üks haigus, millest on vähe räägitud ja mida on ka vähe diagnoositud, aga mis on suitsumehele ja -naisele sama tapvalt ohtlik – krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK.
“Jah, KOK on põhiliselt suitsetajate haigus,” tõdeb Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku juhataja dr Rain Jõgi. “Pikaajalise suitsetamise tagajärjel saavad hingamisteed ja kopsukude nii tugevalt kahjustada, et KOK ongi käes.” Haigus võib välja kujuneda isegi alles aastaid pärast seda, kui staaÏikas suitsumees on tõm-manud oma viimase sigareti.
“Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust iseloomustab hingamisteede progresseeruv obstruktsioon, mis on tingitud põletikulisest reaktsioonist sissehingatavatele gaasidele ja toksilistele osakestele. Lisaks suitsetamisele on riskiteguriteks teatud elukutsed, kus tolmude ja kemikaalidega kokku puututakse. Rolli mängib ka geneetiline eelsoodumus,” kirjeldab Jõgi.
Peamine tunnus: õhupuudus
Kuidas KOK-i ära tunda? “Peamised sümptomid on õhupuudus füüsilisel koormusel, hiljem ka juba rahuolekus. Põhjuseks on see, et kopsud ei suuda organismi enam piisavalt hapnikuga varustada,” ütleb Jõgi.
Tegelikult võiks aga KOK-i kahtlustada kõigil kroonilistel suitsetajatel. Isegi siis, kui nad millegi üle ei kaeba. “See suitsumehe köha, mis neil on, on olnud tõenäoliselt juba pikemat aega ja nad ise ei pööra sellele mingit tähelepanu,” teab tohter. Põhjus, miks arsti poole pöördutakse, on seesama KOK-i peamine sümptom ehk õhupuudus. Ja et sageli on tegu vanemas keskeas inimestega, arvatakse, et see on lihtsalt vanadusest tingitud. “Aga vanadus iseenesest ei ole haigus!” rõhutab Rain Jõgi.
Niisiis, kas ainus pääs KOK-i eest on suits käest visata? “Ei, profülaktika esimene samm on üldse mitte suitsetama hakata,” parandab Rain Jõgi resoluutselt.
KOK-i saab diagnoosida spirograafia (SPG) abil. Erinevalt näiteks astmast, mida spirograafiga igal ajahetkel määrata ei saa, on KOK-i puhul obstruktsioon (õhuvoolu takistus) pidev ja diagnoosi on SPG abil võimalik igal ajal kinnitada.
Hoolimata sellest, et KOK on tõsine ja ohtlik haigus, ei kipu tohtrid seda just eriti agaralt diagnoosima. Dr Jõgi peab põhjuseks vähest SPG kasutamist, kuigi spirograaf on juba olemas nii mõnelgi perearstil. Ja vähimagi kahtluse korral tuleb patsient kopsuarsti juurde saata. Tark patsient võiks seda ka ise nõuda.
Haiguse arengut saab pidurda
KOK on haigus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid haiguse arengut on võimalik pidurdada. Suitsetaja peab loomulikult kõigepealt oma pahest loobuma. Samuti on rohtudega võimalik haige elukvaliteeti parandada. Rain Jõgi sõnul näitas hiljutine uurimus, et selliste haigete eluiga pikeneb, kui nad korralikult neile määratud ravimeid tarvitavad. “Nii et küllaltki palju on KOK-i haigete heaks võimalik siiski teha. Nii neil endal kui ka ühiskonnal,” lohutab Rain Jõgi.
Haiguse hilises staadiumis aitab põdejat hapnikuravi (haigel on kodus kas hapnikukontsentraator või -konteiner, kust väiksemat konteinerit täita saab; väike konteiner võimaldab haigel ringi liikuda 6–8 tundi, nii saab ta ka lühemaks ajaks kodust välja minna). See ei ole riigile odav lõbu: kodune hapnikuravi maksab 203 krooni päevas, aastas tuleb kokku umbes 75 000 krooni. Praegu on Eestis kodusel hapnikuravil üle 150 haige, enamik neist just KOK-i põdejad. Aastas kulub nende peale üle 10 miljoni krooni. “Kulud on suured ja need kasvavad. Minu meelest peaks otsustajad mõtlema sellele, et võib-olla oleks riigile odavam esmapilgul kallina tunduvad ravimid siiski soodusnimekirja lülitada, et nendega saaks ravi varem alustada ja koduse hapnikuravi vajadus edasi lükkuks,” pakub Jõgi välja omapoolse lahenduse.
Täpset haigete arvu pole teada
Kui palju inimesi Eestis KOK-i põeb, ei ole täpselt teada. Paljudel KOK-i haigetel on ka astma ja nemad võivad olla n-ö kirjas selle haiguse rea peal. Teine põhjus on Rain Jõgi arvates see, et KOK-i haigete väga olulised ravimid pole soodusravimite nimekirjas. Orienteeruvad andmed KOK-i levimuse kohta on astma levimuse uurimuses FinEsS. Uuringu tulemuste põhjal on KOK-i levimus üle 40-aastaste meeste seas suitsetajatel 23% ja mittesuitsetajatel 8%, naistel vastavalt 5% ja 7%. Uuring ei olnud spetsiaalselt KOK-i levimuse hindamiseks plaanitud, täpsustab Jõgi.
Nüüdseks on ka Eestis alustatud KOK-i rahvusvahelist epidemioloogilist uuringut. Lisaks haiguse levikule peab see selgitama ka haiguse mõju haigete igapäevasele elukvaliteedile ning haigusest põhjustatud kulutustele ühiskonnas tervikuna. Rain Jõgi sõnul on mõnes keskuses andmete kogumine juba lõppenud ja uuringu esialgsed tulemused näitavad, et KOK-i levik on tunduvalt suurem, kui seni arvati. “Täpsetest andmetest on aga siiski veel vara rääkida. Esialgu on naisi haigete hulgas vähem, aga mida nooremat vanuserühma uuritakse, seda rohkem naisi lisandub. Näiteks Taanis ületas KOK-i tõttu haiglaravi vajavate naiste hulk meeste oma juba 90-ndate alguses.
Eestis on näitajad esialgu tõenäoliselt natuke madalamad, aga põhjus on drastiline – meie meeste eluiga on lihtsalt lühike. Tuleb mainida ka seda, et kerge KOK-iga haiged ei vaja tavaliselt medikamentoosset ravi. Raske KOK-i korral on aga regulaarne ravimite tarvitamine kindlasti oluline,” ütleb Rain Jõgi.
KOK – krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
••Peamiselt suitsetamisest tingitud haigusseisund, mille korral esinev hingamisteede obstruktsioon – õhuvoolu takistus – ei ole täielikult pöörduv. Obstruktsioon on tavaliselt progresseeruv. See on tingitud sissehingatud kahjulike ja toksiliste osakeste või gaaside tõttu kopsudes tekkinud põletikulisest reaktsioonist.
•• KOK-iga kaasneb kopsude emfüseem ehk kopsupuhitus. Tekib suitsetajatel kopsukoe hävingu tagajärjel. Suitsus sisalduvad mürgid pääsevad kopsusompudesse ehk kõige väiksematesse kopsuosadesse, kus toimub aktiivne hapniku transport verre ja süsihappegaasi eritamine välisõhku.
•• Sigaretisuitsu toimel hakkavad kopsusompude vaheseinad lagunema, sombud muutuvad suuremaks, tekib palju n-ö surnud ruumi, mis ei osale gaasivahetuses.
•• Haigus on pöördumatu ja progresseeruv, sest kopsukude ei suuda taastada ükski ravim. Emfüseem väljendub õhupuuduses, sest hapniku transport verre ja sealt üle kogu keha on halvenenud ja ebapiisav. Inimese kehaline suutlikkus langeb järsult, tekib hingamispuudulikkus. Hapnikku jätkub vähem südamelihasele, tekib südamepuudulikkus. Et hapnikku jõuab ka peaajju ebapiisavalt, tekivad uimasus, mälu halvenemine, peavalud, keskendumishäired.
Allikas: PERH-i sisehaiguste kliiniku pulmonoloogiakeskuse kopsuarstid Kaiu Prikk ja Ave Nagelmann
