Kolmandik Eesti naisi loodab heale õnnele
Kui võrrelda statistilisi näitajaid enam kui kümne aasta taguse ajaga, siis on põhjust rõõmustamiseks. Abortide arv on Eestis olulisel määral vähenenud. Ent viimastel aastatel on langustrend pidurdunud ja statistilised näitajad püsivad muutumatuna. „Selge on see, et täiesti nulli ei saa abortide arvu mitte kunagi. Vähendada annaks küll. Meil on näiteks korduvabortide arv kaks korda kõrgem kui Soomes,” ütleb Eesti seksuaaltervise liidu president ja naistearst Mairi Kaha.
Tänavu kevadel tegi Turu-uuringute AS Eesti naiste seas uuringu, millest selgus, et kolmandik viljakas eas naistest ei kasuta soovimatu rasestumise ärahoidmiseks mingeid vahendeid. Naised ei teadvusta endale, et tahtmatu raseduse katkestamine võib põhjustada suurel hulgal komplikatsioone ja olla tervisele väga ohtlik.
Müüdid ja väärarusaamad
Mida mõtlevad need naised, kes kaitsevahendeid ei kasuta? „Mõeldakse, et minuga seda ei juhtu. Paljud noored arvavad, et ega ühest korrast rasedaks ei jää. Paraku piisab aga ühest korrast täiesti. Rasestumisvastaste vahendite kasutamist häirivad ka visalt püsivad müüdid,” tõdeb Kaha.
Lihtsam on arvata, et tujukus või kehakaalu tõus on tingitud antibeebipillidest. Sellist pinnapealset infot levitavad paljud noortele suunatud meediaväljaanded. Kes kaasa mõtleb, helistab arstile ja küsib nõu. Teised aga loobuvad pillide kasutamisest ja loodavad heale õnnele.
Naise seksuaalkäitumises mängib olulist rolli ka kodune suhtumine. Kaha sõnul võib igaüks kord libastuda, aga siis tuleb sellest oma järeldused teha ja edaspidi hoolsam olla. Ent on juhtumeid, kui noor inimene katkestab raseduse, talle räägitakse kaitsevahenditest ja mõnda aega ta kasutabki neid. Siis on ta ühel hetkel sama murega taas arsti juures. Selgub, et ema on öelnud, et vahendid pole tütrele head, et temagi on mitu aborti teinud ja sellest pole midagi juhtunud. Selline jutt ema suust kujundab ka tütre käitumist ja suhtumist kaitsevahenditesse.
Eesti abordirekord naise kohta on 40 raseduse katkestamist. „Viimasel ajal ma nii suurest raseduste katkestamise hulgast kuulnud pole,” tõdeb Kaha, kes tuli Tallinna tööle Ida-Virumaalt. Toonasest ajast mäletab ta veel naisi, kel lugemine oli juba segi läinud – 20–30 aborti oli juba tehtud. Seda siiski ajal, kui rasestumisvastaste vahendite valik sama hästi kui puudus.
Paljud naised, kel kodus lapsed juba kasvamas, käivad praegugi rasedust katkestamas, kuigi info ja kaitsevahendid on muutunud paremini kättesaadavaks. Kaitsevahendite kasutamata jätmise põhjused on erinevad. Kes ei jõudnud veel soetada, kellel ei jätkunud aega lapse kõrvalt arsti külastada jne.
Raske otsus
Kõige enam aborte tehakse vanuses 20–39. Kui naine tuleb sooviga rasedust katkestada ja on endas väga kindel, ei hakata teda ümber veenma, hurjutama ega hukka mõistma. „See on raske otsus, mis tuleb naisel endal läbi mõelda ja vastu võtta.”
Abordi tegemise põhjusena nimetatakse sagedamini seda, et naine pole uue lapse tulekuks valmis või pole suhe veel selles järgus. Teinekord kaob ka partner kõrvalt, kui rasedusest kuuleb. Vähem on neid, kes nimetavad põhjuseks majanduslikke raskusi.
Kui arstid märkavad naise kahtlusi, aidatakse tal endas selgusele jõuda. Sotsiaaltöötaja ja psühholoogi abiga käiakse läbi kõik võimalused, majandusraskuste hirmus kõik toetusvariandid. „Palume alati, et noor võimalusel ka oma emaga räägiks, keda kardetakse uudisega traumeerida ja kurvastada. Pärast on neil nii hea meel, et nad oma mure emale usaldasid. Emad oskavad kõige paremini oma lapsi aidata,” on Kaha veendunud.
Mitte-eestlased teevad aborte rohkem kui eestlased – 5300 aborditegijat olid mullu eesti rahvusest naised, üle 3100 juhul oli tegu muulastega. Kaha sõnul on leitud, et siin mängib rolli erinev seksuaalkultuuriline taust, ent ka erinev haridus ja infoallikad. Osas Ida-Virumaa koolides ei taheta praegugi veel lastele midagi seksist rääkida ja kooli ei lubata spetsialiste kaitsevahenditest loenguid pidama. „Pedagoogid ei saa aru, et see teave aitab noortel end kaitsta, mitte ei õhuta tegudele.”
Kaha usub, et kõige olulisem on jätkata seksuaalharidust. „Hea eeskuju on Põhjamaad. Meie peame oma naistele ka selgeks tegema, et abort pole rasestumisvastane vahend ja soovimatut rasedust saab vältida.”
Eesti abordistatistika aastast 2007
Abordistatistika
Mõtlemapanevad arvud
•• Võrreldes 1996. aastaga on arvud vähenenud u poole võrra.
•• Esmaaborte tehti 2007. aastal üle 3500, enam kui 2300 korral läks naine tegema teist aborti.
Ligi 1500 naisele oli tegu kolmanda, ligi 800 naisele neljanda abordiga. Ligi 400 naist tegi aborti viiendat korda, 200 naist kuuendat, 218 naist aga seitsmendat või enamat korda.
•• Enam kui 2500 naisel polnud varem lapsi, ligi 3000 naisel oli üks laps, enam kui 2400 naisel kaks last, ligi 700 naisel oli juba kodus kolm last, ligi 300 naisel neli või enam last.
•• Vanus: kuni 19-aastaste seas tehti aborti ligi 1300 korral, vanuses 20–29 üle 4000, vanuses 30–39 ligi 3000 ja vanuses 40–49 ligi 600 korral. Allikas: TAI
