Kolmandikus peredes töötab keegi väljaspool oma kodumaakonda

Kõige rohkem töötab inimesi kodumaakonnast mujal Rapla-, Võru-, Lääne- ja Jõgevamaal.

Pangas personaliarenduse konsultandina töötav Mari Pervik võtab igal argipäeva hommikul ette sõidu Raplast pealinna. Seda juba seitsmendat aastat, pärast Raplasse elama kolimist. „Sõitmine on tüütu küll, aga rahulik elustiil Raplas korvab selle. Samas olen tööga elu keskmes – kesklinnas ja suures asutuses ning eluga kursis,” tõdeb Mari. Praegu veel ei tahaks ta kodulinna tööle asuda. „Olen mõtisklenud selle üle – mu võimaluseks oleks tõenäoliselt töö vallas või koolis, aga praegu tundub, et siin töötamises ei oleks piisavalt väljakutset,” osutab ta, lisades, et väga võimalik, et otsustab kodukandis töötama hakata vanuses 50 ja pluss.

Mari ei ole erand – kolmandikus leibkondadest teenib keegi oma igapäevast leiba mujal kui kodumaakonnas, sh 11% leibkondades töötab keegi välismaal, selgub regionaalministri tellitud ja Saar Polli tehtud uuringust „Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega”. (Uuring ei hõlma viit Eesti suuremat linnapiirkonda.)

Kõige liikuvamad ongi pered Raplamaal, kus mujal töötab 44%, järgnevad Võru (42%), Lääne (40%) ja Jõgeva (38%) maakond. Läänemaa on ühtlasi see maakond, kus leidub kõige rohkem peresid, kus keegi töötab välismaal – 21%.