Lap­seoo­tus ja lap­se­va­ne­ma roll too­vad sa­ge­li kaa­sa olu­li­si muu­tu­si meie aru­saa­ma­des elust, meist en­dist ja ümb­rit­se­vast. Uue il­ma­ko­da­ni­ku oo­tus ja sünd on suur muu­tus ko­gu pe­re­le – nii tu­le­va­se­le ema­le ja isa­le kui ka tu­le­vas­te­le va­na­va­ne­ma­te­le. Sa­ge­li tu­leb muu­ta elu­kor­ral­dust ning ümber hin­na­ta se­ni­sed prio­ri­tee­did. Olu­kor­da­des, mil tea­de peat­seks emaks või va­nae­maks saa­mi­se koh­ta tu­leb oo­ta­ma­tult, ülla­tu­se­na, on ta­vapä­ra­ne, et te­ki­vad vas­ta­kad tun­ded – hirm toi­me­tu­le­ku, vas­tu­tu­se, ko­hus­tus­te ees, pet­tu­mus, süütun­ne, hä­bi. Sel­lis­tes olu­kor­da­des võib ko­ha­ne­mi­ne kul­ge­da küllalt­ki va­lu­li­kult.

Kir­jel­da­tud olu­kor­da võib vaa­del­da krii­si­si­tuat­sioo­ni­na – nii si­tuat­sioo­ni oo­ta­ma­tust kui ka emot­sio­naal­set foo­ni ar­ves­se võttes. Ra­se­dus kui prot­sess toob sa­ge­li kaa­sa ka aren­gu­li­se krii­si. Kui see kriis tar­galt ning tead­li­kult lä­bi­da ja jõuda isik­sus­li­kult uue­le ta­se­me­le, võivad muu­tu­da oma­va­he­li­sed suh­ted ning elu saab uue ja pa­re­ma kva­li­tee­di. Po­le har­vad ju­hud, mil tu­le­va­sed va­nae­mad ei ole val­mis va­nae­ma rol­liks. Olu­list osa võib siin­ko­has män­gi­da see, mis­su­gu­sed plaa­nid või pers­pek­tii­vid tal iseen­da­ga seo­tud tu­le­vi­kunä­ge­mu­ses on.

Sel­le lu­ge­ja­kir­ja põhjal saab lap­se­va­ne­mat tun­nus­ta­da te­ma val­mi­so­le­ku eest iseen­da­ga te­ge­le­da, et “o­ma mõtteid ja sü-dant sel­geks saa­da”. Koostöö psühho­loo­gi­ga on mõist­lik ot­sus. Iga­ti aru­kas va­lik on see, et ta ei kii­rus­ta võtma vas­tu­tust noo­re ema-isa elu­kor­ral­du­se eest – see toe­tab noor­te ise­seis­vu­mist ja lap­se­va­ne­maks küpse­mist. Pi­gem va­ja­vad noo­red emad-isad sel­les olu­kor­ras tead­mist, et neid akt­sep­tee­ri­tak­se ning va­ne­mad ja pe­re­kond on nen­de jaoks va­ja­du­sel ole­mas.

Se­ni­se ra­se­dusk­rii­sia­la­se nõus­ta­mis­ko­ge­mu­se põhjal võib­ki öel­da, et vä­ga noor­te lap­se­va­ne­ma­te kor­ral va­ja­vad nõus­ta­mist, jul­gus­ta­mist ning toe­ta­mist just tu­le­va­sed va­nae­mad-va­nai­sad, sest ne­mad män­gi­vad olu­list rol­li noo­re ema-isa tu­givõrgus­ti­kus. Ehk­ki mee­di­kud, ra­se­dusk­rii­sinõus­ta­jad ja psüh-ho­loo­gid tee­vad oma­va­hel head koostööd noor­te ra­se­da­te nõus­ta­mi­se va­ja­du­se väl­ja­sel­gi­ta­mi­sel, ei asen­da see pe­re ja lä­hi­kond­se­te toe­tust.

Lap­se­va­ne­maks kas­va­mi­ne ei lõpe va­na­va­ne­maks saa­mi­se­ga.