Artiklites „Kas veel odavamalt ei saaks” (EPL 10.03) ja „Eesti vaesust toodab odavus” (EPL 23.03) käsitlesin inimeste arusaamist kauba või teenuse hindamisest. Teema üle mõeldes jõudsin arusaamisele, kui kaitsetu on tegelikult Eesti ühiskond (rämpsu) tarbimise ees. Meie ei ole saanud areneda koos turundusega, meid visati kaks kümnendit tagasi täistuuridel pöörlevasse turumajandusse justkui õunapurustisse. Seetõttu ongi eestlane suhteliselt arutu tarbija.

Päästame vaesusest

Just ühiskondliku turunduskogemuse puudumise tõttu tundub, et koolis peaks olema tarbimisõpetuse nimeline aine. Selle eesmärk oleks ellu astuvate indiviidide kaitsmine ja igapäevases elus targemaid otsuseid tegema õpetamine. Võib öelda, et seeläbi ka vaesusest päästmine. Tegelikult peaks see olema pärast emakeelt ja matemaatikat järgmine aine, mida sellisel hulgal igapäevaelus vaja läheks.

Alates sellest, et arvuta enne SMS-laenu võtmist intress läbi, kuni selleni, et keset sood odava papist maja ostmine viib su vaeste kilda, sest soetatav kaup on tegelikult väheväärtuslik. Ja kõik, mis jääb sinna vahele. Kuidas eristada kauba ratsionaalseid ja emotsionaalseid omadusi ning mitte osta „lahedat” sodi. Kas on mõtet osta veelgi odavamalt aina suurem teler, mis peab vastu üha vähem. Kas laen on panga heategu või kasumit taotlev akt. Miks on Poola õun nii rahakotile kui ka tervisele kahjulikum, kuigi on odavam ja punasem.

Mis on tarbija õigused. Kas lastele on vaja meeletut hulka plastist asju, olgugi et need on odavad. Kuidas aru saada, kas teleuudis on n-ö ostetud, ja kuidas üldse tekib uudis. Mil moel kasutatakse meediat massihüsteeria tekitamiseks. Kuidas odavad ja ebakvaliteetsed asjad meid vaeseks teevad. Kuidas on kaubanduskeskused üles ehitatud, et sind rohkem ostma panna. Hullud päevad. Laenukuulutajad.

Et üha odavamaid tooteid saab toota ainult kvaliteedi arvel. Kas pokker on maailma lahedaim tegevus, sest seda promob enamik seltskonnategelasi. Kuidas tekib arvamusliider ja kuidas teda kasutatakse mõjutusvahendina. Jne. Kõik selle ja paljugi rohkem on keegi loonud, et sinult raha kätte saada või mõjutada sind kindlat otsust langetama.

Tarbimisõppeaine katvusala oleks kohutavalt lai, kõike ei mahu siin edasi andma. Kuid fakt on, et meid mõjutatakse iga päev meeletult, aga õpetust selle vastu ei ole.