Kompuutertomograaf loob patsiendist ülitäpse pildi

Kompuutertomograaf näitab arstile haigustunnusega koha täpselt ära.

Röntgeni põhimõttel töötav kompuutertomograaf võimaldab inimese keha paarimillimeetriste viilude kaupa üles pildistada, mis annab piltide kokku pannes arstile selge ülevaate patsiendi sees toimuvast.

Eriti kasulik on kompuutertomograaf (KT) traumade puhul. Näiteks luumurru korral on täpselt näha, kuhu luukillud sattunud on.

Aparaadi kasutus on radioloog Ülle Raudsepa sõnul väga ulatuslik. “KT on kasulik lülisamba ja vaagnaluu murdude korral, traumade puhul maksa, neerude, põrna rebendite nägemiseks. Kompuutertomograaf võimaldab kogu kõhuõõne ja kopsude haiguspilti täpsustada,” ütles Raudsepp.

Veresoonte uurimine on teine kasutusviis, mille puhul KT on eriti tulemuslik. “Süstime kontrastainet kiiresti, veresooned täituvad ning saab rekonstrueerida kõik veresooned – nii peaajus, kaelal, jalgadel kui ka kõhukoopas,” lisas ta.

Kolmemõõtmeline pilt

KT tehtud pildid töötleb radioloog vajadusel kolmemõõtmeliseks organi kujutiseks ning uuringu tellinud arst saab seda monitorilt vaadata. Nii näitab KT diagnoos arstile haigustunnuse koha täpselt ära ja kirurg leiab selleni kõige lühema tee. “Näiteks KT näitab väga täpselt ära ka juba mõne millimeetri suurused neerukivid, röntgenpildil neid kive nii küll ei leiaks,” ütles Raudsepp.

Raudsepp kummutab hirmud, mis sageli uuringutega kaasnevad. “Patsiendile on uuring mugav, erilist ettevalmistust ei vaja ning võtab vähe aega,” seletas ta.

Ida-Tallinna keskhaigla diagnostikakliiniku ülemõe Lea Savikovi sõnul pole ka klaustrofoobikutel aparaati põhjust karta.

Nagu eestavatav pesumasin

Röntgenmasinat võib võrrelda kõrge, mõlemalt poolt avatud ligi meetripaksuse eestavatava pesumasina esipaneeliga, mille sees oleva augu vahele patsient lauaga tõstetakse ning liigutatakse selle järgi, kui suur on uurimist vajav piirkond.

Patsient pannakse lauale pikali ning vajadusel süstitakse veeni kontrastainet.

“Kõik on avatud, nii et suletud ruumi kartuseks põhjust pole,” lisas Savikov.

Patsiendi turvatunnet suurendab teda protseduuri ajal jälgiv õde ning patsiendiga saab suhelda ka mikrofoni teel.

Vanem naispatsient, kelle pead aparaadiga uuriti, ei tundnud protseduuri ajal midagi ebameeldivat. “Mitte midagi ei olnud tunda, täitsa normaalne oli, paha küll ei olnud,” ütles ta.

Uuringuks peab olema põhjus

KT aparaat annab selge pildi inimese sees toimuvast, näidates muu hulgas ka kasvajalisi muutusi, mille koe tihedus pildil näha on, kuid uuringu tegemiseks peab olema konkreetne vajadus ning seepärast peab patsiendil kaasas olema ka eriarsti saatekiri. Perearsti saadetud uuringuid haigekassa ei kompenseeri.

“Uuringuks peab olema näidustus, sest see on seotud röntgenkiirgusega,” ütles Raudsepp. “Nii ei ole, et inimene tuleb ja tahab teada, mis tal viga on ja et uuritagu teda pealaest jalatallani.”

Küll aga leidub neid, kes on palunud perearstilt saatekirja ja maksnud ise 400 krooni, et lasta uurida oma pead, selgitamaks näiteks peavalu põhjusi.

Igasugune kiirgus on Raudsepa sõnul mõnevõrra ohtlik, kuid uuringust saadav diagnostilise info kasulikkus kaalub selle ohu üles.

Mullu tehti haigekassa andmetel Eestis 50 586 kompuutertomograafia uuringut.

Sümbioos röntgentorust ja arvutist

Röntgenkiirguse doosid

Uurida saab pea kõike

•• Tartu ülikooli kliinikumi Maarjamõisa radioloogiaosakonna juhataja Vello Sõgeli sõnul on KT sisuliselt sümbioos röntgentorust ja arvutist. Kuna tegemist on röntgenkiirgusega, tuleb lapsi ettevaatlikult uurida ning rasedatele on see vastunäidustatud. Doosid on võrreldavad keskmise läbivalgustusprotsessiga.

•• KT saab hästi kasutada pea ja keha akuutsete traumade puhul, kiiresti saab uurida ka raskes seisundis kunstlikul hingamisel patsienti.

•• Nii Maarjamõisas kui ka Tallinnas on ITK-s ööpäevane KT valve.

•• Kompuutertomograafia aparaat on igas keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas:

•• Ida-Tallinna keskhaiglas, Ida-Viru keskhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Pärnu haiglas, Tartu ülikooli kliinikumis ja Tallinna diagnostikakeskuses.

•• Kudesid läbides kiirgus osaliselt neeldub ja selle intensiivsust on võimalik mõõta kiirgustundlikku filmi või detektoreid kasutades.

•• Röntgenkompuutertomograafia kasutab sama põhimõtet kui tavaline röntgenülesvõte. Erinevus on selles, et röntgenkiirgus läbib kudesid mitmes suunas ja selle neeldumist mõõdetakse detektoritega paljudes punktides.

Allikas: Tallinna diagnostikakeskus