Kongo eestlannad räägivad Paldiskis prantsuse keeles

Tavalise Paldiski maja tavalise korteriukse tagant kostab prantsuskeelset vaidlust. Siis see vaikib ja uksele tuleb tumedanahaline 18-aastane Kalev ning ütleb sulaselges eesti keeles, et tulge edasi.

Poolteise aasta eest tulid kolm Kongos elanud eestlannat seal puhkenud sõja eest tagasi Eestisse. Vaevaliselt jõudsid neile järele nende kokku kaheksa last ja abikaasad. Enamusel neist polnud Eesti kodakondsust, tööd ega elukohta polnud neil kellelgi. Nad olid sõjapõgenikud.

Naised alustasid elu nullist

Eelmine eestimaine talv oli Aafrikas kasvanud lastele esimene, lund polnud neist keegi kunagi näinud. Pisemad lapsed viskasid end hange pikali, proovisid lund ka süüa ja avastasid rõõmsa üllatusega kelgumõnud. Suuski ja uiske pole lapsed veel alla saanud.

Alguses elasid kaks naist ja kolm last Kose alevikus Külli Moutsinga ema juures. Kongo naftapealinnas Pointe-Noire is prantsuse eralennufirmas tehnilise sekretärina töötanud Külli sai kaasa võtta mõlemad pojad, kuid lastearst Maret Missamou ainult vanema tütre. Abikaasade Eestisse tuleku võimalustest polnud siis midagi kuulda.

Kolmas Kongo eestlanna, riigi pealinnas Brazaville is elanud Helve Mandzolo jõudis neile koos kolme lapsega järele kuu aja pärast. Helve töötas Kongos vene keele õppejõuna. Tema ja Maret polnud Eestis käinud kaksteist, Külli kaheksa aastat.

Paldiski linn pakkus kongo-eestlastele elamisvõimalust ja töökohti. Oma esimeses Paldiski kodus elasid koos kõik kolm peret: kuus täiskasvanut ja hulk lapsi. Sest isegi Paldiskis pole lõputult tühje kortereid. Tänaseks elavad kõik pered oma korterites ja teevad neis jõudumööda remonti. Kunagistest korratutest, sinise tapeediga elupaikadest fotosid vaadates saab selle töö suurusest aimu.

"Ma arvan, et meie kohanemine Eesti eluga läheb Paldiskis palju kergemini kui mõnes Kesk-Eesti vanamoelises alevikus," sõnas Külli Moutsinga. Umbes nelja tuhande elanikuga Paldiskis on lapsed ära õppinud nii eesti kui vene keele. Linnas elab peale eestlaste venelasi, ukrainlasi, leedukaid, poolakaid ja ka paar korealast.

Naised on endale ametid leidnud ja lapsed õpivad eesti koolides. Meestel, kes peredele järgi on jõudnud, on erialase töö leidmine raskem. Ei raudteeinsener Francois Moutsinga, Point-Noire i sadama laevamootorite ekspert Joseph Missamou ega mäeinsener Gilbert Mandzolo pole selleni veel jõudnud.

Tallinnast pärit Helve on vastloodud Paldiski eesti gümnaasiumis prantsuse ja vene keele õpetaja. "Kongos ei tulnud kedagi õppima sundida, aga Eestis küll," sõnas Helve.

Prantsuse keel annab tööd

Kongo prantsuskeelses keskkonnas elanud eestlased suhtlevad ka siin Prantsuse konsulaadi ning Prantsuse Kultuurikeskusega, ja eestlaste püüded prantsuse keelt õppida on nende arvates aastaga kohutavalt kasvanud.

Helve abikaasa Gilbert töötab gümnaasiumis nii valvuri kui sulgpallitreenerina ning käib Tallinnas prantsuse keele tunde andmas. Külli abikaasa Francois õpetab samuti Tallinnas prantsuse keelt ega ole muud tööd leidnud. "Mehed on jah, tõelised murelapsed oma erialase tööga," sõnas Külli. Elamislubade pikendamine on nende jaoks kõige raskem probleem, sest paberihulk, mida täita, on küllalt suur.

"Meil on selles mõttes suurepärane kommuun, et kui lapsed koolis midagi teevad, siis kuuleme Helve kaudu, kui arstiabi on vaja, siis aitab Maret ja kui dokumente vaja ajada, siis tegelen sellega mina," seletas Külli, kes töötab praegu Paldiski linnavolikogu sekretärina.

Külli vanem poeg Ted Igor jõudis Paldiskisse esimesena. Teine poeg Guy Patrick jäi vanaema juurde Kosele. Kuna poisid on kogu aeg ninapidi koos, siis on ka nende keeleõppimine vaevalisemalt läinud ja Igor sattus põhikooli oma vanusest mitu klassi tahapoole. Meie esimesel kohtumisel poolteise aasta eest olid nad tuntavalt lühemad, nüüd on poisid sirgunud tõelisse korvpallurikasvu ning Eesti tuttavad on seetõttu pidanud neid kõvasti riietega aitama.

"Meil on vene sõpru sama palju kui eesti sõpru, vene keele õppimine ei võtnud eriti kaua aega," seletasid poisid. Ka Helve kolmest lapsest vanim Kalev ei osanud tulles suurt eesti keelt. Pool aastat õppis ta emaga kodus ning siis läks Saue Gümnaasiumi 11. klassi. "Ma arvan, et kõigepealt lähen ma Eesti kaitseväkke aega teenima ja siis alles kõrgkooli," arvas Kalev ise.

Temperament ikka siinsetest kuumem

Tootsist pärit Maret Missamou nägi kõvasti vaeva oma arstioskuste tõestamisega Eestis. Õpinguid alustas ta ju Tartu Ülikoolis ja lõpetas need Odessas, aga praktiseeris arstina Kongos. Nüüd töötab ta Mustamäe lastehaiglas pediaatrina ehkki võiks näiteks õpetada ka aafrika kohalikke keeli, mida ta seal patsientidega jutu peale saamiseks õppis.

Mareti 17-aastane tütar Josepha-Miltony õpib Saue Gümnaasiumi 11. klassis. Temale pole õppimine kunagi raske olnud ja nüüdki saab ta kõige paremaid hindeid. Juba väiksena valdas ta viit keelt. Paari aastaga on Josephast saanud imekaunis piiga, keda iga modelliagentuur endale võiks ihata. Suvel Paldiskis rahvusvahelises noortelaagris kohtus ta Keila noormehega, kelle mainimine piiga punastama pani. "Ma tahan minna õigusteadust õppima," pole ta oma tuleviku-plaanidest loobunud.

Josepha 12-aastane õde Marie-Ange ja 6-aastane vend Joseph tulid Kongost Eestisse kahekesi. Kuna peale prantsuse keele nad teisi keeli ei rääkinud, võisid Helsingi lennuliini stjuardessid nendega kõvasti vaeva näha.

Josepha sadamakaptenist isa Joseph käis läbi kokakursused ning töötab nüüd Pirita hotellis restoranis Katamaraan kokana.

"Eesti hinnad hakkavad meile alles nüüd kohale jõudma," seletasid naised. Nad on kõva tahtmisega, sest keskealistena selliseid elumuutusi läbi viia pole kerge. Omavahel räägivad nad ikka enamasti prantsuse keelt, et mitte lasta sel rooste minna. Kongoga suhtlevad nad kirja ja telefoni teel. Korras seal asjad pole. Enamik eurooplastest tuttavaid, kes seal elas, on praeguseks lahkunud. Prantsuskeelne TV5, mida nad Kongoski vaatasid, edastas just meie Paldiskis oleku ajal kaadreid Kongost ja sõjast.

"Kui meil pidu on, siis on ikka pidu. Eestlastele nii tähtis söögilaud tõstetakse nurka ja kõik tantsivad," seletas Helve temperamentide erinevusi. Aafrika rütmid elavad ka Paldiskis edasi.

Kongolased Eestis

Moutsingad: Külli Moutsinga (36) Paldiski linnavolikogu sekretär, abikaasa Francois (45) õpetab Tallinnas prantsuse keelt, Ted Igor (17) õpib Paldiski Gümnaasiumis, Guy Patrick (15) õpib Paldiski Gümnaasiumis.

Mandzolod:

Helve Mandzolo (44) Paldiski Gümnaasiumi prantsuse ja vene keele õpetaja, abikaasa Gilbert Mandzolo (47) Paldiski Gümnaasiumi valvur, keeleõpetaja ja sulgpallitreener, Kalev (18) Saue Gümnaasiumi 11. klassi õpilane, Roland (9) ja Helgi (7) õpivad Paldiski Gümnaasiumis.

Missamoud: Maret Missamou (39) Mustamäe lastehaigla arst, abikaasa Joseph Missamou (46) Katamaraani restorani kokk, Josepha-Miltony (17) Saue Gümnaasiumi 11. klassi õpilane, Marie-Ange (12) Paldiski Gümnaasiumi õpilane, Joseph (6) Paldiski lasteaed.