Traditsiooniline seltskond

Tomateid võib olla keskmise pere tarbeks vaid 10–15 taime. Kui sort on saagikas, piisab sellest täiesti. Sordivalik on tänapäeval tohutu, aga vabalt võib kasvatada ka vana head hübriidsorti ’Visa’ — sellega alt ei lähe. Vahelduseks võiks olla ka mõni kirsstomat. Hästi maitsev sort on ’Gartenfreude’. Tema pikkades kobarates on 10–12 vilja, mis pole samas liiga tillukesed (läbimõõt 2,5 cm). Toredad on pirni- ja ploomikujuliste viljadega sordid. Kuna taimi kulub vähe, siis on neid lihtsam osta kui ise kasvatada.

Pikaviljalist kurki on ostetud poest kogu talve, kodukasvuhoones võiks suvel selle asemel kasvada hoopis poolpikk salatikurk. Beit-Alpha tüüpi sordid (’Beit Alpha’ jt) on varajased, väga õhukese koorega ja maitsvamad kui lühikesed avamaakurgid. Koristusküpsed on need 10–15 cm pikkuselt. Poolpikka kurki saab vaid marineerida. Hapenduskurgi jaoks tuleb istutada lühikest avamaakurki. Vali iseviljuvad hübriidsordid: sileda koorega on ’Concerto’, Davista’, ’Melody’ (NB! ’Wilma’ sobib vaid marineerimiseks), kärnilised ’Marinda’, ’Vokal’, ’Mandy’. Kärnilised kurgid on purgis efektsemad ja Euroopas väga popid, eestlased on aga tuntud sileda koore eelistajad. Kurgitaimi ei pea samuti olema palju, sest kasvuhoones on saak suurem kui kiletunnelis või loori all, eriti kui ka sort on hea.

Paprika sortidest vali mõni lühema kasvuajaga, näiteks oranzh ’Gourmet’ või eri värvi (rohelised, punased, kollased, lillad) viljade segu ’Sweet Delight’. Kibepaprika viljad on veelgi vitamiinirikkamad, aga väga kibedad.

Kevadel, kohe kui maa on sulanud, saab hakata ajatama sibulat ja peterselli. Öökülma eest kaitseb katteloor. Klaasmajas talvitunud talisibul, murulauk ja hapuoblikas annavad samuti paar nädalat varem värskeid pealseid. Varakevadiseks tarvitamiseks võib sügisel külvata tilli ja spinatit. Spinat tahab palju niiskust ja valgust, saak on käes 30–45 päevaga.

Lehtsalat on lühikese kasvuajaga, tarvitamiskõlblik umbes 30 päeva pärast. Sobivad sordid on käharalehine ’Grand Rapids’ ja kergelt lokkis leheservadega heleroheline ’Grünetta’. Efektsed on tammelehesalatid: tumepunane ’Red Salad Bowl’ ja heleroheline ’Salad Bowl’. Lehtsalatilapp peaks jääma uksele lähemale, sest seal on jahedam. Kui on liiga soe, läheb salat kiiresti õitsema.

Redist on alati kevadel kasvuhoones kasvatatud. Kasvuks vajab ta 10–12 kraadi, juurvilja moodustamiseks 15–18 kraadi. Soojemas muutub juurvili puiseks või läheb taim hoopiski õitsema. Puisust põhjustab ka kuivus. Vali mõni varajane sort, ’Korund’ on näiteks kõlblik juba 20–22 päeva pärast tärkamist.

Pisut harjumatu, aga miks ka mitte!

Varajase porgandi kasvunõuded on samasugused kui redisel. Sobivad Amsterdami-tüüpi hästi peenikese juurviljaga sordid, millelt saab ideaalseid nn beebiporgandeid. Sordi ’Amsterdam’ saledad juurviljad kasvavad 15–20 cm pikkuseks, on oranzhid ja magusad. Sobivad ka varajased Nantes-tüüpi sordid, mis on samuti pikad ja saledad, näiteks tumeoranzh ’Tip Top’.

Kevadine jahedus sobib hästi varasele lillkapsale, südasuve kuumuses ei kasvata ta enam pead.

Kasvuhoone meeldib väga kõigile kurgi sugulastele. Miks mitte kasvatada endale ise arbuusi. Sort ’Sugar Baby’ saab tärkamisest alates küpseks 100 päevaga. Kaalub siis 2–4 kg, viljaliha on õrnpunane. Ise kasvatades saad tunda ka meloni tõelist maitset. ’Yellow Canaria’ ovaalne vili on kollase koore ja valge viljalihaga, oivalise maitse ja aroomiga. Arbuus ja melon armastavad kuivemat õhku. Istutades ei tohi juurekael jääda mulla alla, siis läheb asi untsu. Mõlema seeme on müügil.

Oh mis mõnu, kui maasikaid saab juba juuni algul! Vali varajased sordid ning istuta taimed klaasmajja eelneva aasta augustis.

Amplimaasikana reklaamitud hübriidsort ’Temptation’ on hea selle poolest, et ei aja võrseid ning annab kaua saaki.

Väga magusad on ilmselt ka kevadsuvised herned. Kiiresti valmivad, maitsevad hästi ega kasva kõrgeks ’Ping Pong’ ja ’Kelvedon Wonder’. Õrnu ja noori suhkruherneid süüakse koos kaunadega, sordid ’Sugar Snap’ ja ’Sugar Bon’.

Füüsali isuäratavaid marju ei pea üksnes poes imetlema, neid saab ka ise kasvatada. Peruu ehk ananassifüüsali oranzhkollased marjad on magushapud, kollased maasikafüüsalid imalmagusad.

Baklazhaani oskavad venelased miskipärast rohkem hinnata ja valmistavad sellest suurepäraseid toite. Kasvatamisel mingit kunsti ei ole, kõik käib samamoodi kui tomatil.

Tänuväärsed on klaasmajas ronitaimed, sest vajavad vähe maad. Et nad päikest ei varjaks, pane nad põhja- ja lääneküljele. Aedubade seas on palju värviliste õite ja kaunadega sorte, mis kaunistavad kasvuhoonet. Lattuba on eriti otstarbekas, sest ronib kõrgele katuse alla ja annab pikka aega rikkalikult saaki. Ülejääke on otstarbekas jaokaupa marineerida ja hapendada. Isegi kõrvitsa saab panna ronima, kui valid väikseviljalise sordi ning toetad vilju võrguga, et nad kaalu kogudes taime ära ei rebestaks.

Kasvuhoone on ideaalne koht üheaastastele maitsetaimedele, nagu soojalembene basiilik ja majoraan. Püsimaitsetaimed on aga nii kenad, et võivad vabalt kasvada iluaias.

Ja kõige lõpuks – lilled! On ju vahva, kui aias on veel lumi maas või on maa koguni must, kuid klaasmajas õitsevad juba lumikellukesed või mingid muud sibullilled. Kalladele meeldib suvel väga sealne troopiline soojus, uudisena on müügile tulnud imeilusad kollaste ja roosade õitega sordid. Ning miks peaksid gladioolid olema aias vihma ja tuule käes lääbakil? Ka mõni suvelillelaik rõõmustaks meeli.

Kasvuhoone-köögiviljaaed on tore koht, kus lõhnab oivaliselt ning kus saab toimetada ka siis, kui väljas ladistab vihma. Ehk korvab see ka vaeva, mida tuleb näha klaasialuse aia kastmisel.

Peet ja porgand rõdukastist

Köögiviljaaia võib rajada ka rõdule või terrassile, sest on aretatud hulk minisorte spetsiaalselt konteineris ja väikeaias kasvatamiseks.

Lillkapsas ’Candid Charm’ on tarvitamiseks valmis tennisepalli suurusena. Peeti ’Pronto’ süüakse pingpongipalli suurusena. Porgand ‘Pariska’ kasvatab kiiresti sõrmepikkused, nn beebiporgandid, mis on õrnad ja magusad. Rusikasuurune nuikapsas ’Kongo’ on magus, mahlakas ja krõmps, lehed on vitamiinirikkaks salatiks. ”Miniväljaanded” on ka porrulaugul, aedsalatil, sibulal, spinatil, maisil, lehtkapsal, kaalikal ja kabatshokil.

[[2]] Hästi kasvab potis ja amplis tomat, selleks aretatud põõsastomati sortidel on väikesed õrna koorega magusad viljad. Sobivad sordid ’Minibell’, ’Tumbler’, ’Yellow Canary’. Paprika potis kasvatamine on tuntud asi. Spetsiaalsed sordid on väikesekasvulised ja pisemate viljadega. Efektselt mõjub terrassil või rõdul potis kasvav kibepaprikapõõsas oma lugematu arvu tulipunaste pisikeste kaunadega. Mugav on neid kaunu sealt näpistada aiapidudel muu toidu kõrvale. Isegi kurki saab potis kasvatada. Sort ’Patiopik’ moodustab madala puhma, viljad on väikesed ja trullakad. Suurte puna-valgete õitega aeduba ’Hestia’ kasvab puhmikuks ja mõjub rõdupotis lille eest.

Maasikasort ’Temptation’ on aretatud spetsiaalselt potis kasvatamiseks. Ta moodustab kompaktse puhmiku ja kasvatab suuri mahlakaid maasikaid katkematult juunist esimeste külmadeni. Suurepäraselt kasvavad potis maitsetaimed, mis levitavad enda ümber ka häid aroome.

Inglise seemnefirma Mr. Fothergill’s pakub oma kataloogides eraldi sordikollektsioone rõdul ja väikeaias kasvatamiseks. Minisortide seemet liigub ka meie seemnepoodides.

Kaja Kurg