Köögiviljad kisuvad peenramaal riidu
Iga aiapidaja, kes on kevadel usinasti peenraid teinud, on kindlasti kogenud, et vahel kipub sügisel saak niruks jääma. Eriti siis, kui pisikeselt maalapilt tahab perenaine saada võimalikult palju eri köögivilju ja marju. Ruumi kokkuhoiu nimel on ta külvanud tilli porgandipeenrasse ja maasikate sekka istutanud küüslaugu.
Aga ka taimed ei pruugi omavahel läbi saada, teab 30 aastat Jänedal agronoome ja maastikukujundajaid õpetanud Eha Rehemaa. Umbes 17 aastat tagasi liitus ta biodünaamika ühinguga. “Taim on nagu inimene oma tujude ja soovidega,” kinnitab Rehemaa. Selle tõdemuseni jõudis ta tänu Rootsis ja Soomes korraldatud koolitustele, iseõppimisele ja emalt kõrva taha pandud vanarahvatarkusele. Muidugi ka oma peenramaal katsetades ning taimi jälgides.
Eha meenutab, kuidas ta kõigepealt katsetas kurgi ja tilli kooskasvatamist. “Kurk on nagu mustlaseit: teda ei tohi ärritada, talle ei tohi peale astuda ega rohides tema juuri liigutada, muidu kasvavad kõverad kurgid,” õpetab Rehemaa. Aastatega on selgeks saanud rusikareegel: millised taimed kõlbavad koos süüa, neid võib ka ühel peenral kasvatada.
Näiteks ei sobi koos kasvatada porgandit ja tilli. Teaduslikult põhjendades ütlevad asjatundjad, et mittesobivuse puhul mängivad rolli juureeritised. Mõlemad on sarikalised ja tilli eeterlikud õlid mõjutavad porgandi kasvu. Kui aga taime võrrelda inimestega, siis porgand on aristokraat, kes ei kannata, kui till temast kõrgemaks kasvab.
Küll aga naudivad kapsas ja kurk tilli seltsis kasvamist. Aeg-ajalt tilli näpistades lenduvad õhku eeterlikud õlid, mis peletavad kahjureid eemale. Samal ajal hoiavad need eemale ka kapasliblikad, kes tilli lõhna ei kannata.
Kartulivagudes kasvavat mädarõigast ei tasu välja kitkuda, kui seda pole liiga palju. Rehemaa sõnul annab mädarõigas kartulile elujõudu, tema läheduses kasvanud mugulad on suuremad ja neid on rohkem.
Küllap on marjade küpsemise ajal nii mõnigi perenaine avastanud mustasõstrapõõsas vohamas kõrvenõgeseid. Tähelepanelikul vaatlusel on selgunud, et põõsas pole päris terve. “Nõges kui haruldaselt suure elujõuga taim tuleb põõsale appi, annab talle kasvamiseks ja viljakandmiseks jõudu. Murulauk hävitab hästi seenhaiguste eoseid. Istutasin seda ohtralt mustasõstrapõõsa alla, kuid talve teisel poolel keeldus mu pere mustasõstratoormoosist väitega, et sel on sibula maitse juures. Mustsõstar võtab võõra maitse kergelt külge, kuid tikripõõsale sobib ideaalselt,” pajatab ta.
Samas ei muuda maasikapeenral kasvav sibul või küüslauk marja maitset. Maasikale on hea naaber ka kuusk. “Teine rusikareegel: jälgi seda, kust taim on pärit. Maasikas on aretatud metsmaasikast, mis kasvab meelsasti kuusemetsa naabruses. Tooge maasikapeenrale kas või kuuseokkaid ja te näete, kui tänulik on taim teile,” kinnitab Rehemaa.
Huvitava kogemuse sai naine päevalille kasvatamisega. Eeldades, et päevalill kasvab kõrgeks, lootis ta tema läheduses kasvatada ka teisi taimi. Aga võta näpust! “Mitte ükski taim ei kannatanud päevalille välja. Biodünaamika ühingust selgitati, et kes ikka sellist jõulist võõramaalast enda kõrvale tahab.”
Taimed vahetavad omavahel juureeritisi, mis soodustavad taimede arengut (sinilill roosipõõsas) või hoopis pärsivad seda (malts kartulis).
Kes kellega käib
Naabrite omavaheliste
suhete tabel
Kultuur-hea naaber
•• kurk – kapsas, till, sibul, saialill, söögipeet, aeduba, hernes, seller, redis
•• murulauk – tomat, porgand
•• maasikas – aeduba, spinat, porrulauk, sibul, küüslauk, salat, vaarikas, kuusk, kurgirohi
•• petersell – tomat, spargel, salat
•• till – kapsas, kurk, sibul, hernes
•• tomat – seller, murulauk, petersell, salat, sibul, küüslauk, porrulauk, saialill
•• lillkapsas – aeduba
•• nuikapsas – sibul, kaalikas, söögipeet
•• salat – kurk, maasikas, redis, porgand, tomat, hernes, kapsas, sibul, aeduba, küüslauk, rõigas, söögipeet, lehtpeet
Allikas: Eha Rehemaa
