Koolifilmid räägivad elulistest asjadest

Esimene koolifilmide festival näitas, mida näevad lapsed läbi kaamerasilma.

Anna lapsele kaamera. Mida ta sellega teeb? Ei, ta ei lõhu seda ära. Laps kutsub sõbrad appi ja teeb kaameraga hoopis filmi. Ja millest see räägib? Oleneb lapsest. Reedel ja laupäeval kinos Sõprus toimunud esimene koolifilmide festival andis aimu tulevastest David Lynchidest, Walt Disneydest ja Ed Woodidest.

Enam kui saja võistlusele laekunud filmi seast valis eelžürii koosseisus Gerda Kordemets, Marianne Kõrver ja Ermo Säks välja 36 parimat. Reedel ja lau-päeval jõudsid need ka Sõpruse kino ekraanile, võisteldes selliste mainekate filmiinimeste ees

nagu Urmas E. Liiv, Andres Maimik, Marianne Kõrver ja aja-kirjanik Margit Tõnson.

Kõigepealt algklassilapsed. Rüblikud, kes pahatihti ei püsi rangeimagi õpetaja tunnis paigal. Aga multifilme tegema on nad hakkajad. Need on lihtsad ja lühikesed moraaliga muinasjutud. Tugevalt olid esindatud vene koolid, kes Maimiku sõnul valdavad muinasloo jutustamise formaati väga hästi. Inimsuhted loomade kaudu, nagu Krõlovi valmis.

Põhikoolipoisid ammutavad inspiratsiooni õhtustest filmidest. Mitte neist, mis algavad kell üheksa, vaid mida näidatakse kümnest-üheteistkümnest. Stiilinäiteks sobib Tallinna inglise kolledzˇi põhikoolipoiste õudusfilm “Surnud”. Kõik, mis teeb ühe zombie-filmi õõvastavaks – taaruvad laibad, põgenev peategelane, pimedad koridorid – on siin olemas. Ketsˇupiveriste koolipoiste mäng klisˇeedega. Või nende Rakvere gümnaasiumi eakaaslaste narkoteemaline “Nagu telekas”.  Hakatuseks triip ja selle kõrvale noore bändimehe vana hea “aga minu iidolid ju tegid” eneseõigustus, lõpuks chuck-norrislik lööming.

Põhikoolitüdrukute jaoks on olulised inimsuhted. Raasiku gümnaasiumi “Be Yourself” räägib vägagi põletavast probleemist: mis saab siis, kui karjas on valge vares, näiteks süsimustas kleidis gootiplika? Õige – ta nokitakse surnuks. Tolerantsus subkultuuride vastu tekib (kui üldse) alles keskkoolis.

Keskkoolinoored on luubi alla võtnud maailma(valu)teemad. Pinevust hoidis üleval Pelgulinna gümnaasiumi “Liikuv märklaud”, kus sai ligikaudu kaheksa minuti jooksul ülevaate teo kahepäevasest teekonnast üle tee. Jaa, talle astuti lõpuks peale. Aga publik teadis nagunii, et see juhtub, oskus põnevust üleval hoida ongi thriller’i iva, nagu ütles zˇüriiliige Andres Maimik. Samuti keskkond, narkomaania, roolijoomarlus, enesetapud, suguhaigused, identiteedikriisid – tundub, et ükski ühiskonna valupunkt ei jäänud puudutamata.

Rohkem lustakat süüdimatust

Maimiku sõnul mõjub sellise ürituse puhul nagu Koolifilm 2007 eriti positiivselt ja värskelt asjaolu, et koolinoorte filmides on ehtne lust ja valu, mis kipub proffidel kaduma minema. Samas nentis ta, et maailmavalu oli palju ja oleks võinud olla hoopis rohkem lustakat süüdimatust.

Lisaks filmikavale toimusid ka Ilmar Raagi ja Gerda Kordemetsa juhitavad näidisfilmivõtted, mille käigus said rohelised filmihuvilised endale üht-teist kõrva taha panna. Ehk siis näeme järgmisel Koolifilmi festivalil oluliselt rohkem Kim Ki-duki stiilis filme, kus tegelaste asemel kõneleb vaikus, sest filmis pidi vaikus mõjuma veenvamalt kui kõne.

Kõige paremad
Auhinnatud filmid
•• Parim algkooli film:
“Tammetõru ja tema sõbrad” Lasnamäe Gümnaasium
(animatsioon)
•• Parim põhikooli film:
“Robot ja Liblikas” Lasnamäe gümnaasium (animatsioon)
•• Parim tummfilm:
“Sinine, sinine, sinepine, must” Saku gümnaasium
•• Parim helirezˇii:
“The Dead” Tallinna inglise
kolledzˇ
•• Rein Marani nimeline preemia:
“Toiduahel” Rapla ühisgümnaasium (plastiliinifilm)
Parimad keskkoolis
•• Peaosaline:
“Otsus” Kärdla gümnaasium
•• Maailmavalufilm:
“Lü” Kärdla gümnaasium
•• Dokumentaal:
“Parem kui Wajda” Tartu Annelinna gümnaasium
•• Põnevusfilm:
“Liikuv märklaud” Tallinna
Pelgulinna gümnaasium
Grand Prix
•• “Keskkonnaprobleemid”
Vinni–Pajusti gümnaasium

Vaata ka:
http://www.koolifilm.ee/
http://toru.ee/contest/7