“Siit sai hästi palju ideid, mida ja kuidas teha,” sõnab kevadel Tallinna reaalkooli 12. klassi lõpetav Kaarin Kokk. Sõbranna ja klassikaaslane Margot Makstin kinnitab sama ning kiidab noori disainereid, et nood mitte ainult endi mõtteid ei visandanud, vaid ikka lõpetajailt nende soove ka küsisid.

Pisut väsinud, aga õnnelike nägudega kunstiakadeemia moedisainerid Piret Paal ja Erkki Engso lasevad väsinud randmeil puhata ning teevad laual lebavate moeajakirjade seas endile ruumi, õed Kadri ja Liis Laugas on juba lahkunud. Viies disainer Kätlin Kaljuvee on kadunud kuhugi kangapoe sügavustesse. “See on väga hea kogemus,” tunnistavad Engso ja Paal moemaratoni kohta. Igale õpilasele said disainerid pühendada kõige rohkem paarkümmend minutit, siis tuli järgmine ette võtta. “Kõige kauem võtsid aega need, kellel ema kaasa oli tulnud. Siis oli väga selge ettekujutus, mida tahetakse ning kõik tuli täpipealt üles joonistada,” sõnab Paal. Teine äärmus olid abituriendid, kes tulid kauplusse näiteks pükskostüümi ideega, lahkusid aga juba kleidimõttega.

Üldiselt oli õpilastel lõpurõivast mingi ettekujutus olemas, mis disaineri abil konkreetse vormi ja värvi sai.

Retro ruulib

Sellekevadine suurmood lõpetajate hulgas on retro ehk viiekümnendate puhvseelikud, õhulisus ja kihilised allääred. Oluline on praktilisus, et lõpu-kleit pelgalt ühe sündmuse ehteks ei jääks, vaid suvelgi kandmiseks sobiks. Sealjuures himustavad põhikooli lõpetajad abiturientidest enam pidulikkust, viimased eelistavad asjalikku kaheosalist komplekti. Pikad kleidid on taandunud pihasse töödeldud ja põlveni ulatuvate tualettide ees, millel lai seelikuosa.

Samamoodi on tõmmanud tagasi toonide valik – tumedad tugevad värvid on andnud maad pastelsetele. “Mulle tundub, et kõik lõpetajad lähevad roosades kleitides,” muigab Piret Paal, kes on lõheroosasid kleite hulgi soovitanud. Tugevad toonid teevad naha valgeks, sestap neid väga noorele kandjale ei soovitata. Samas sõltub kõik kandja isikust – kes suudab tugeva tooni välja kanda, lasku aga käia.

Ühevärvilistele vahelduseks ihaldavad noored mustreid, moekate suurte mustrite asemel hinnatakse rohkem väikseid, nn mikromustreid. Kangastest soovitavad disainerid kasutada siidi ja viskoosi.

Kallist pitsist litriteni

Eurokanga kaupluse juhataja Hanka Uleksini hinnangul on noorte hulgas aasta-aastalt kasvanud soov lõpukleit ise õmmelda, noored on muutunud julgemaks, mis väljendub värvivalikus. “Tundub, et ajakirjadest nähtut matkitakse ning teadmine oma soovist on parem,” võrdleb Uleksin varasemaid aastaid.

Positiivsena toob ta välja tendentsi nii-öelda mõistlikkuse suunas – kui varem osteti üheksandikele lõpukleidi tarvis hirmkalleid pitse, siis nüüd on ülipidulikkus tagasi tõmmanud. “Isegi vene koolide lõpetajad on litritest loobunud,” teab Uleksin kogemuste põhjal rääkida.

Lõpukleidile hakatakse mõtlema varem, idee teostamiseks küsitakse nõu targematelt. “Tahaks, et huvi ise teha jõuaks võimalikult paljude noorteni,” näeb Uleksin lõpukleidi tegemises head võimalust noortes tegutsemishimu õhutada.

Pastelne meik pastelse kleidi juurde

Roosade ja sinakate-roheliste kleitide juurde soovitab ilusalongi Avely kosmeetik Signe Ziljov lillakaid lauvärve ning rõõmsameelset põseruuži. “Pruunisilmsetele pole meiki vajagi, nende silmadel on värvi küllalt,” soovitab kosmeetik lauvärvidega tagasihoidlik olla. Huuli võiks esile tõsta toonitud huule-läikega.

Enne igasugust jumestust on tähtis teha korralik nahahooldus. Kosmeetik soovitab nägu koorida ning korralikult niisutada, sest jumestuskreemid-puudrid kuivatavad omakorda nahka. Samuti võiks kitkuda kulme – selge kulmujoon teeb näo konkreetsemaks, pealegi on lauvärve oluliselt hõlpsam ja ilusam kanda puhtale nahale.

Heledaid kulme ning ripsmeid soovitab Ziljov keemiliselt värvida, sest esiteks on tulemus niimoodi väga loomulik, teiseks on see mugav.