Koolitamata koer on peremehe nuhtlus
Loll koer on üks hullemaid nuhtlusi maailmas! Ütled “Istu!”, aga sõbrake kihutab metsa poole. Ütled “Lama!”, aga peni tõstab teie lemmiroosile jalga...
“Iga koera peaks koolitama, olgu ta tõukoer või krants,” on MTÜ Koerte Sõber juhatuse esimees ja koolitaja Lilia Ross ning tema kaasa, nõustaja Tarmo Trepp raudselt veendunud. Ka siis, kui teil pole plaaniski oma udupeene tõukoeraga mööda näitusi kihutama hakata või kui teie neljajalgne sõber “üks neljandik bernhardiini, kolm neljandikku lambakoera” on võetud aeda vaid kodu kaitsmise eesmärgil.
“Kõige olulisem on koolitamise puhul see, et peremehel endal on lihtsam, kui koer saab käsklustest aru ja neile kuuletub. Et kui tekib mingi ekstreemne olukord, siis koer kuulab sõna ja ise ei satu piinlikku olukorda. Veel hullem, kui koolitamata koer satub olema kakleja tüüp ja ründab kedagi,” lisab Ross.
Koera võib ka ise õpetada
Nii mõnigi koeraomanik, eriti turskem sell, võib mõelda: mis sest koerakoolist, küll ma jaksan peni rihmaga kinni hoida. Selline suhtumine on Rossi arvates täiesti vale: “Suur koer võib ootamatult sööstes kelle iganes pikali tõmmata või ennast koos rihmaga käest lahti kiskuda.”
Kas oma koeraga peab siis tingimata koerakooli minema? Teoreetiliselt võib ju teda õpetada ka ise. “Kirjandust ja videomaterjali on tänapäeval koerte koolitamise kohta päris palju, nii et põhimõtteliselt saab küll oma koera ise õpetada,” nendib Ross. Samas soovitab ta igal juhul koeraga paar korda koolis käia: “Seal õpetataksegi eelkõige esmalt koera peremeest, kuidas tema omakorda peab oma koera koolitama.” Trepp lisab: “Internetis võib olla ka igasugust pahna. Kõige kindlam on Eesti kennelliidu kodulehelt nõuandeid ning edasi juhatavaid linke otsida.”
Ross rõhutab ka, et pole vahet, kas on tegu krantsi või tõu-koeraga: “Krantsidega tehakse tänapäeval isegi agility-võistlusi, sest seda sorti koerad on üldiselt väga head õppurid. Mõnikord nutikamad kui tõukoerad – eks segatud veri teeb oma töö.”
Vahel on aga tark tegu koera koolitades agility hoopis ära jätta – kui teie koer elab õues, mille aia ületamine on talle teoreetiliselt jõukohane. Koer õpib treeningul takistusi ületama ja vaatab ka kodus: näe, tara, mina saan ju sellest üle nagu treeningul! Ja läinud ta ongi.
Teenistuskoerad töökatsetele
Kõik teenistus-, linnu- ja jahikoerad (näiteks lambakoerad, rotveilerid, taksid, terjerid, hagijad jne) – eriti kui neilt soovitakse hiljem tublisid järglasi saada – peaksid aga läbi tegema töökatsed (olenevalt tõust näiteks jänesejälje ajamine, linnu toomine veest jne) ja sellele eelneva koolituse.
Töökatsete tunnistuse ette-näitamine lubab ka hiljem kutsikate eest kõrgemat hinda küsida, kuigi müüa tohib ka töökatseid mitteläbinud vanemate pesakonnast pärit poegi, kellele küll siis tõutunnistust ei anta.
Dekoratiivkoertelt, isegi kui nad käivad näitustel, töökatsete läbimist ei nõuta. “Aga meie Kornelius käis küll töökatsete trennis, koos saksa lambakoertega. Kõrval! Istu! Lama! – kõik see sai selgeks,” sügab Ross punase kaelarätiga Korneliust. “Koera-omanike keeles tähendab punane kaelarätik seda, et tegu on sõbraliku koeraga,” juhib Trepp tähelepanu.
Trepp õpetab ka mõne lihtsama võtte, kuidas ise kodus oma kutsikat pisut koolitada. Alustada võiks juba õige õrnas eas, mõnekuuselt, aga parim aeg õpetamise alustamiseks on siis, kui koer on saanud pooleaastaseks.
“Kõige lihtsam on toiduga. Kui tuleb söögiaeg, paned koerale kausi maha ja samal ajal ütled “Istu!”. Nii mitu korda ja lõpuks hakkab see mõjuma. Ka käsklust “Lama!” saab samamoodi õpetada. Asi toimib nagu inimestegi puhul: kui teed 40 korda üht ja sama liigutust, siis jääb see raudselt meelde. Koerale ka,” kinnitab Trepp.
Mis on agility?
•• Agility eesmärk on arendada koerte liikuvust ja arukust, õpetades neid ületama eri takistusi.
•• Agility nõuab koera ja koerajuhi head koostööd, seega tuleb koera samal ajal kindlasti treenida ka sõna kuulama.
•• Agility’s on kolm võistlus-rühma:
Mini - S (väikesed koerad): koertele turjakõrgusega alla 35 cm.
Midi - M (keskmist kasvu koerad): koertele turjakõrgusega 35–43 cm.
Maxi - L (suured koerad): koertele turjakõrgusega üle 43 cm.
•• Agility võistlusrada koosneb mitmest eri takistusest, mille paigutus määrab raja raskusastme ja piiraja. Koer peab kindla aja jooksul läbima takistused õiges järjekorras.
•• Võistlusraja pikkus on 100–200 meetrit. Vastavalt võistlusklassile peab koer ületama 12–20 takistust.
•• Agility’s kasutatakse takistusteks lattaeda, lauda, kiike, silda või müüri, poomi, A-takistust, slaalomit, torutunnelit, kott-tunnelit, rõngast, kaugushüpet.
