Koolitants on suurem kui elu!*

Nädalavahetusel Pärnus toimunud Koolitantsu festivalil olid etendused välja müüdud ja melu taevani. Nii laval kui ka saalis olid enamasti noored inimesed.

Pärnu kontserdimaja on laupäeval inimestest tulvil. Kuigi saalis käib veel estraaditantsu kavade esitamine, tormleb mööda koridore hulga lapsi ja noori. Garderoobi juures esimesel korrusel on end üles rivistanud lavaesinemiseks meigitud tüdrukute kimp, kes end keskendunult peeglist silmitsevad.

Samal ajal kostab saalist kõva kisa, mis vaibub täpselt nii kauaks, kuni õhtujuht jõuab uue esineja välja hõigata. Estraadikavade lõppu paigutatud breiginumbrid toovad publiku kopsudest viimase õhu välja valju katkematu kisa kujul. Ja see, nagu hiljem selgub, on alles algus.

Mõningase viivitusega algab kell kuus tantsufestivali üks menukamaid osi – show-tantsukavade esitus.

Mitmekümne sentimeetri pikkuste juukseokastega õhtujuht Marek “N-Euro” Sadam ei hoia tagasi trummipõrina ja pinge üleskruttimisega, ohtrate epiteetidega tutvustatakse kõiki 14 žüriiliiget, kruvides ootusärevust taluvuse piirile. Ja siis see algab, kauaoodatud show-tantsude osa.

Koos esimese kavaga, Rakvere esteetika- ja tantsukooli “Tantsutunniga” algab ka vali kisa ja kaasaelamine, tempokas õhtujuht ei lase publikul ühtki esinejat kõva aplausita lavalt minema. Mitte et ta aplausi saamiseks rahvast eriti utsitama peaks – iga kord pärast Ida-Virumaa trupi esinemist skandeeritakse saalis: “Mo-lo-dets! Mo-lo-dets!”, Pärnu tantsijad aga esinevad lakkamatu kisakoori saatel.

Tantsudes sisaldub kõike, tibutantsust flamenco ja omasooihara alatooniga hiphop-r’n’b-ni. Mida vanem vanuserühm lavale tuleb, seda tehniliselt täiuslikumaid kavasid esitatakse. Tase on tõesti kõrge, aga igas vanusegrupis tõuseb esile selgelt tugevaid truppe. Näiteks Kuressaare tantsurühmituse Semiir iga vanusegrupi etteasted on nagu professionaalide tantsitud, Kohtla-Järvelt pärit Radost paistab silma n-ö meinstriimist erinevate kavadega, ProDance’i tantsukeskuse “Drop” on aga õhtu vaieldamatult stiilipuhtaim hiphop-kava, mis pealegi veatult esitatud.

Aasta-aastalt parem

Žürii liige, tantsustuudio DanceAct üks omanikke ja treenereid Georg Kodusaar teab varasemate Koolitantsudega võrreldes öelda, et hiphop’i ja r’n’b elemendid on väga paljudesse kavadesse imbunud. “Ühest küljest on kavad sarnasemaks muutunud, teisalt on tehniline tase palju kõrgemaks läinud,” nendib Kodusaar. Sarnasus paistis silma humoorikast tõigast: nimelt kasutas kogunisti neli truppi oma kavamuusikas lõiku Destiny’s Child’i värske albumi esiksinglist “Lose My Breath”.

Tantsukavade esitamisel on olulised ka kostüümid, kuid kuna nende valmistamine on otseses seoses rahakoti paksusega, ei ole kostüümid paremusjärjestuses määravad. Nagu ütleb Kodusaar: kostüümid võivad anda lisapunkte, aga nendega ära ei osta.

Kostüümidega on iseenesest kentsakas lugu: mida nooremad esinejad, seda minimalistlikumad kostüümid. Mitmes tantsus nähtud nabapluus, vaevu tagumikku kattev seelik ja põlvikud ei ole Koolitantsu festivalil seitsmenda klassi tüdrukule selga klappiv kostüüm. See ei ole ju varietee? Pealegi on tegemist väga noorte inimestega – kellele ja miks peaks nende paljast keha demonstreeritama?

Koolitants on aasta-aastalt paisunud ning kvaliteedilt paranenud, nagu heade asjadega ikka juhtub. Īüriisse kuuluv robottantsija Joel Juht nendib, et truppide areng on näha isegi mullusega võrreldes. Kokku esitas üle 800 tantsija kahe päeva jooksul 85 tantsukava ning esindajaid oli kõikidest maakondadest.

* Sellise lause hõikas lavalt maha õhtujuht Marek Sadam pärast järjekordset katkematu kisakoori saatel esitatud tantsukava.