•• „Ainus, mis jääb, on BEAT”. Miks just biit?

Vana: Alguses oli tööpealkiri „Rumm ja koola”. Idee tekkis sellest, et oli vaja minna poodi rummi ja koola järele. See ei tahtnud meelde jääda. Siis tuli korrutada nagu Pille-Riin.

Rajasaare: Laua sai ja kolmsada grammi koort.

Vana: Ega rummi ja koolat poleks plaadile pannud.

•• „Lahkumine”, „Õieaeg” ja

„Traagika”. Kohustuslik Tambergi kaustik?

Rajasaare: Nende laulude taust on ainult aimatav. Eks see Tamberg põhiliselt traagikat viljeleski. Aga kuna ma tahtsin oma basstrummil kindlasti näha maalitud kallasid, siis kirjutasin kolm rida loo lõppu juurde.

Kõmmari: Ja kallad olid haual me asutuse poolt…

•• „Lydia Koidula haud”. Singlilugu?

Rajasaare: Teksti autor Lauri Kettunen oli keeleprofessor, estofiil. Tema luulekogu, eestikeelne mui­de, on Soomes välja antud. „Lydia Koidula” oli seal erandlik luuletus, ülejäänud oli selline isamaaline trill-trall. Naivistlik pateetika. See on vist ainuke lugu, kus meil oli kõigepealt olemas tekst.

Kõmmari: Torukellad mõtlesime seadesse ise, Anki taustavokaal oli produtsent Kristo Kotka idee.

Rajasaare: Aga keegi pole aru saanud, et torukellade meloodia on Ernesaksa oma…

Hainz: Ehk hammustab keegi ise läbi?

Rajasaare: Päevalehest loevad.

•• „Mis must saab”. Hümn majanduskriisis ummikusse jooksnud keskklassile?

Hainz: Võiks reklaami panna?

Vana: Inkassofirma reklaami!

Rajasaare: Mingit uut pensionifondi võiks reklaamida!

„Seitse”. Kust selline must huumor siin laulus?

Rajasaare: Vaatasin kodus raamaturiiulit ja Aleksis Kivi „Seitse venda” vaatas vastu. Mul oli koer, kes muidu elab Järvakandis, linnas arsti juures. Siis sai see vanasõna ja pealkiri kokku pandud. Neli venda kaevavad hauda, kaks näitavad tuld ja seitsmes…

•• „Seanss” ja „Meister”. Mis värk selle manamisega on?

Vana: Mind taheti Vene sõjaväkke võtta. Ainus, mille abil pääseda, oli ülikool või hullumaja. Aga selleks pidi mingi aja sees olema, tablette võtma ei pidanud. Tuli osaleda autogeense treeningu seanssidel. Kerge meditatiivne protsess: inisev muusika pannakse taustaks ja doktor hakkab lugema, kuidas sul käed ja jalad lähevad soojaks, asi lõppeb päikesepõimikuga. Proovisin seda asja siiralt õppida, kuigi seal oli üks vanamutt, kes hingates vilistas. Järsku olid jalad soojad, käed soo­jad. Lasin päikesepõimiku ka soojaks. Pea jäi järele. Arst oli enne öelnud, et pead ei tohi, muidu on jama. Mul oli igav, lasin pea ka soojaks. Siis tundsin, kuidas oleks nagu kerest välja läinud, poolteist meetrit enda kohal. Siis vanamutt vilistas läbi ham­maste ja sain litaki! keresse tagasi. Õppisin liiga usinalt, sellest ka lugu.

Kosmikud

Kes on kes?

•• Hainz – vokaal

•• Kõmmari – bass

•• Aleksander Vana – kitarr

•• Kristo Rajasaare – trummid

•• Varem on ilmunud neli plaati.

Uus plaat

•• „Ainus, mis jääb, on BEAT”

Esitluskontserdid

•• 13. novembril Pärnus Endla teatri kohvikus

•• 14. novembril Tallinnas klubis Rock Café (+ Viikate (Soome))

•• 15. novembril Tartus klubis Rock’n’Roll

•• 5. detsembril Viljandis kinos Rubiin

•• 6. detsembril Järvakandis Club Cinemas

•• Kontsert algab kõikjal kell 21. Piletid eelmüügist 100, kohapeal 150 krooni.

Vaata ka:

www.kosmikud.ee