Neid suundumusi kajastab Oxford University Pressi üllitatud "Maailma kristliku entsüklopeedia" (World Christian Encyclopaedia") teine väljaanne. Raamat sisaldab statistilisi hinnanguid ja kõigi maailma usuliste rühmituste kirjeldusi.

Kristlusest on teatmeteose andmeil saanud maailmas kõige laiemalt levinud ja universaalsem religioon, mida pooldab enamus elanikkonnast kahes kolmandikus maailma 238 riigist. Lisaks on kristlus aina laiemalt levinud niinimetatud kolmanda maailma maades.

Kuid sellisestki heast seisundist hoolimata poleks keegi osanud ette näha, kui suuri kaotusi kristlusel tuleb kanda Lääne-Euroopas sekulariseerumise, Venemaal ja Ida-Euroopas kommunismi ja Ameerikas materialismi leviku tõttu, öeldakse raamatus.

Kristlus alustas ja lõpetas läinud sajandil maailma suurima religioonina, mida 1900. aastal tunnistas 555 miljonit inimest ehk 32,2 protsenti inimkonnast ja 2000. aastal 1,9 miljardit ehk 31 protsenti maailma inimestest.

Kristlased jagunevad 33.820 usutunnistuse või kristliku organisatsiooni vahel. Umbe 386 miljonit usklikku kuulub "sõltumatutesse" kirikutesse, mis pole seotud kristluse ajalooliste harude - katoliikliku, ortodoksse, anglikaani ega protestantliku kirikuga. Ajaloolistest erinevaisse rühmitustesse kuuluvate kristlaste arv on 1970. aastast saadik neljakordistunud, eriti on suurenenud nelipühilaste ja karismaatiliste liikumiste järgijate arv.

Teisel kohal on usundite seas islam, moslemite arv kasvas läinud sajandil 200 miljonilt ehk 12,3 protsendilt 1,2 miljardi ehk 19,6 protsendini.

Mitteusklike inimeste arv kasvas 1900. aasta kolmelt miljonilt nüüdsele 768 miljonile ehk 12,7 protsendile inimkonnast.

Teised suuremad religioonid on hinduism 811 miljoni järgijaga, budism 360 miljoni, sikhism 23 miljoni ja judaism 14 miljoni usklikuga.

AP - Baltic News Service