Reedene Vesti Dnja oli suures osas pühendatud pronksiöö sündmuste ühepoolsele valgustamisele: masendavad pildid rahumeelsetest veristest inimestest ja nende kallal vägivallatsevatest julmadest politseinikest, süütute kinnipeetute jubedad jutud nende peksmisest ja sandistamisest Igor Kuldmaa seades. Loomulikult ei ole seal mitte ühtegi pilti poodide rüüstamisest ja kultuuriasutuste pogrommidest.
Leht avaldas “lugejate tungival palvel” ka nende asutuste ja firmade nimekirja, kes on andnud raha rahutuste mahasurumises osalenud politseinike premeerimiseks, mis kattub täielikult Venemaal levitatavate Eestit boikoteerima kutsuvate “vaenlaste loeteluga”. Vesti avaldas tõlke Eesti Päevalehes 21. novembril ilmunud artikli kohta “Salastatud analüüsid tunnustavad jõuametite tööd rahutuste ajal” (http://www.epl.ee/artikkel/408580) koos oma kommentaariga “Õudus seaduse raames”.
“Isamaliidule ja Res Publikale lähedal seisev Eesti Päevaleht avaldas kolmapäeval salatoimikute sisu, kus analüüsitakse veriseid aprillisündmusi. Üldsusele pakutud informatsiooni järgi otsustades õigustas valitsus täielikult jõustruktuuride tegevust “vene mässu” mahasurumisel. Vesti arvab, et sel nõndanimetatud salastatud andmete lekitamisel massiteabevahendite kaudu on konkreetne eesmärk: valmistada üldsust ette selleks, et varsti nimetab võim oma tegusid ametlikult täielikult seaduslikeks ja põhjendatuteks,” kirjutatakse Vesti Dnja toimetuseartiklis. Kirjutises väidetakse: “Nüüd on selge, et Ansipi valitsus provotseeris sihikindlalt mittepõliselanikkonna proteste, et kogu julmusega maha suruda igasugused kodanikuallumatuse ilmingud ja seega näidata muulastele, kes on majas peremees.” Järgneb tavapärane jutt “Andrus Verisest”, võimu toetatavatest SS-lastest, venekeelse hariduse hävitamisest eesti keele nimel ja massiteabevahendite peaaegu täielikust tsenseerimisest.
Teisipäevane Molodjož Estonii rahustas krooni devalveerimise kuulujuttudest hullunud vene inimesi, avaldades rahulikke selgitusi ja väites: “Devalveerimine läheb meist mööda.”
Teisipäevane Vesti Dnja manitses lugejaid teistmoodi: “Eurot jagub meile kõigile.” Teises, uudistetoimetuse artiklis nähakse president Putini kombel välisvaenlaste võimalikke sepitsusi, väites: “Eesti pangandust kontrollivad pea täies ulatuses neli Skandinaavia panka ja antud olukorras piisab krooni kukutamiseks lihtsast finantsoperatsioonist, mingit Eesti Panga otsust pole vajagi.”
Leht rõhub taas Eesti riigi mitteusaldusväärsusele: “Aprillisündmused on veel kord näidanud, et mida rohkem räägitakse, et teatud asja ei hakata tegema, seda suurem on võimalus, et toimitakse just vastupidi.”
Sama argumendiga kulmineerub ka teisipäeval vene Delfis avaldatud Leonid Tsingisseri devalveerimisteemaline kirjutis: “Eesti Panga püüd veenda meid krooni kursi vankumatuses lisab vaid õli tulle ja tõestab veel kord kartuste põhjendatust. Rääkimata veel vene portaalide süüdistamisest, et need olevat antud olukorda provotseerinud. Millisest venekeelsete elanike usaldusest riigi vastu võib üldse pärast aprillisündmusi rääkida?” Nii et ka see autor rõhub mitte faktidele, vaid tunnetele, väites sisuliselt, et mida Eesti valitsus ka ei ütleks, kõik on niikuinii vale.
Vene Delfi on avaldanud suure intervjuu sotsioloog Iris Pettaiga, kes vastab küsimusele, kas ka venekeelsel elanikkonnal võib milleski õigus mitte olla: “Ma ei süüdistaks venekeelset elanikkonda, arvan, et need inimesed on andnud nii palju, kui suutsid. On olemas väga suur hulk põhjusi, miks ainult pooled inimesed valdavad eesti keelt, mille mittetundmises süüdistatakse venelasi kõige sagedamini. Isiklikult arvan, et venekeelne elanikkond on siin andnud maksimumi.” Ja jätkab: “Ütleksin, et enne aprillisündmusi oli olukord veel talutav. Inimestel oli lootus. Aprill on väga tõsine haav. Ja praegu on raske kellelegi seletada, et vene inimesest tuleb aru saada. Arvan, et selliseid eestlasi, kes saavad kuidagi aru, et nende sündmuste taga olid sügavamad põhjused, on jäänud ehk kümme protsenti.”
Iris Pettai rõhutab just informeerituse tähtsust: “Üks võtmemoment seisneb selles, et venekeelne elanikkond on palju vähem informeeritud kui eesti elanikkond. On vaja anda rohkem teavet vene keeles, sest emakeelne info aitab inimestel riiki mõista ja paremini õppida ühiskonda tundma.”
MK Estonija avaldas kolmapäeval intervjuu Venemaa riigiduuma välisasjade komitee esimehe Konstantin Kosatšjoviga (tegelikult on ta endise duuma endise komitee endine esimees, kuna parlamendivalimised Venemaal toimuvad juba sel nädalavahetusel). Esile on toodud Kosatšjovi sõnad, et selle Eesti valitsusega Venemaa dialoogi ei pea. Varju on jäänud aga küsimus – kuidas hindab Kosatšjov duuma delegatsiooni avaldust enne Tallinnasse saabumist seoses aprillisündmusega, kus öeldi, et Eesti valitsus peab erru minema. “Ma ei pea sobilikuks kritiseerida oma kolleege, ütlen vaid, et ei kuulunud selle delegatsiooni koosseisu. Ja kui kuuluksin, siis ei esineks sellise avaldusega. Teie valitsus on teie valik ja pole Venemaa asi sekkuda suveräänse riigi siseasjadesse,” ütles Kosatšjov. Ta lisas: “Venemaa ees seisavad teised ülesanded, ja nende hulka, uskuge mind, ei kuulu Eestilt suveräänsuse võtmine või talle kahju tekitamine mingil teisel moel.”
