Kroonilise liigesepõletiku laastavat kulgu saab seisata
•• Mis haigus on reumatoidartriit?
Üks raskemaid kroonilisi liigesepõletikke. Reumatoidartriit lühendab elu kuni kümme aastat, kui haige ravi ei saa. Sellele eelneb mitukümmend aastat igapäevast valu, töökaotus ning süvenev invaliidsus. Haigust esineb ühel protsendil inimkonnast.
•• Miks haigus tekib?
Reumatoidartriidi tekkeks on kindel pärilik eelsoodumus, infektsioon. Ohustavaks lisasoodumuseks on suitsetamine.
•• Kuidas ära tunda?
Haigus algab hommikuse, rohkem kui tund aega kestva liigese jäikuse ja tursetega peamiselt labakätel, aga ka üldise väsimuse ja halva enesetundega. Võib olla ka palavik.
•• Kas see on nooremate või vanemate inimeste haigus?
Reumatoidartriit on sagedamini noorte emade ja vanaemade haigus. Haigestumise tõus on alates 40. eluaastast.
•• Kas haigus sõltub aastaaegadest? Et sügisel valutavad liigesed rohkem või pole vahet, kas on suvi või talv?
On olemas teooria, et rohkem ja raskemini haigestuvad pimedamate piirkondade elanikud, kus on päikesevalgust aastaringselt vähem. Üldiselt ei ole haigestumine aastaaegadega seotud. Küll võivad aastaaegadega seotud olla haiguse ägenemised. Kevadel ja sügisel aga põletik ägeneb.
•• Kust on haigus omale nime saanud?
Haigusele pani nime 1958. aastal doktor Alfred Garrod. Nimi tähendab, et see on reumasarnane liigesepõletik. Reumaks nimetati 19. sajandi alguses südameklapi rikkega kulgevat haigust.
•• Millised on ravivõimalused?
Mida varem ravi algab, seda parem on tulemus. Ravi soovitatakse alustada juba esimeste nädalate jooksul tugevatoimeliste põletikuvastaste immuunsust korrigeerivate ravimitega. Tänapäeval on kujunenud reumatoidartriidi raskekujuliste vormide ravistandardiks nn bioloogilised ravimid. Eesti on siiani ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kus riik nende ravimite kasutamist ei rahasta.
