Kui hing teeb keha haigeks
Sõna psühhosomaatika tuleb kreekakeelsetest sõnadest psyche (hing) ja soma (keha). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et tema usaldust võita. Kreeklastelt pärineb ka hinge võrdlus õrna liblikaga.
Psühhosomaatiliste haiguste mõiste on üsna lai. Ühelt poolt on psüühikal oluline roll paljude haiguste tekkes. Teisalt mõjutab keha psüühikat psühhosomaatiliseks võib nimetada ka haigust, mille puhul psüühikahäired on tingitud kehalisest kahjustusest näiteks ajuinfarkti järgne dementsus või depressioon.
Enamik haigusi tekib siiski mitme teguri koostoimel, seetõttu on negatiivse emotsiooni poolt esilekutsutud tervisehäired inimestel erinevad. Reeglina reageerib stressile see elund või elundkond, mis on juba varem kahjustatud või mis on nö geneetiliselt nõrk.
Lahtisest kõhust lööbeni nahal
Tunded mõjutavad väga paljude haiguste kulgu. Et emotsioonid mõjuvad vegetatiivse närvisüsteemi kaudu südame löögis agedusele, higieritusele ja sooletegevusele, on ammu teada. Seda oleme ise kogenud, kui vihastamise puhul tekib südamekloppimine, eksami eel kõhulahtisus jne.
1993.1994. aastal Stockholmis 700 südamehaige hulgas teostatud uuring näitas, et risk infarkti saada on tunduvalt suurem pärast tugevat vihastamist. Seejuures tõuseb risk ligikaudu tunni aja jooksul pärast negatiivset emotsiooni.
Emotsioonid võivad samuti mõjutada immuunsust, kusjuures selle seose täpseid mehhanisme veel ei teata. Üheks põhjuseks on see, et depressiivsetel haigetel väheneb lümfotsüütide toodang. Tõenäoliselt seletab seda nähtust osaliselt masendunud inimeste vähene füüsiline aktiivsus, kuna kehaline tegevus stimuleerib lümfotsüütide produktsiooni. Seega on stressi all kannatav inimene vastuvõtlikum nakkustele, samuti on langenud tema kohanemisvõime muude kahjustavate tegurite suhtes. Depressiivsetel inimestel ägenevad kroonilised nakkused (näiteks herpes) sagedamini kui ülejäänutel.
Väga olulisel määral mõjutab psüühiline seisund nahahaiguste kulgu ja teket. Näiteks psoriaas, mis avaldub sageli esmakordselt pärast mõnda hingelist üleelamist ja mille ägenemised on suuremal või vähemal määral stressist tingitud.
Üks tüüpilisemaid psühhosomaatilise haiguse näiteid on ärritatud soole sündroom (ladina keeles colon irritabile, inglise keeles irritable bowel syndrome), mida esineb 1020 protsendil täiskasvanutest. Haigust iseloomustavad sagedased alakõhuvalud ning vahelduv kõhukinnisus ja kõhulahtisus, kusjuures vaevuste intensiivsus on seotud pingeliste olukordadega.
Arvatakse, et nimetatud haigust esineb enam neil, kellel lapseeas oli sageli ebamääraseid kõhuvalusid, tihti on lapseeas esinenud psühhotraumasid.
Naiste seas on sagedased kroonilised alakõhuvalud, millele kindlat põhjust ei leita. Sellistel naistel esineb enam depressiooni ning tihti on nad minevikus olnud seksuaalse vägivalla ohvrid.
Valu on depressiooni jaoks mask
Sageli maskeerub depressioon mitmesuguste kehaliste vaevuste taha. Seejuures ei pruugi patsient endale depressiooni ol emasolu teadvustada ning sellele jälile jõudmine võib osutuda üsna raskeks.
Vaimsete konfliktide ja ärevuse alateadlikku transformeerimist kehalisteks vaevusteks nimetatakse konversiooniks. Konversiooni esineb igapäevaelus tõenäoliselt palju rohkem kui siiani arvatud ning kuna kehaliste vaevuste tagant ei osata hingehäda näha, läbib patsient sageli kulukate, keerukate ja pahatihti paraku tulutute uuringute kadalipu.
Kõige tüüpilisemateks depressiooni ja ärevuse puhul esinevateks konversioonisümptomiteks on mitmesugused valud ebamäärased pea- ja kõhuvalud, urineerimisvalulikkus, menstruatsioonivalud ning valulik suguühe.
Ebamäärast sümptomaatikat, millele ei õnnestu mingit põhjust leida, esineb väga sageli just perearsti patsientide hulgas. Paljude levinud sümptomite puhul (peapööritus, hingeldus, krooniline väsimus, rindkerevalud, peavalu) leitakse orgaaniline põhjus ainult 1025 protsendil juhtudest.
Üheks huvitavaks konversioonivormiks on massihüsteeria, mille puhul paljudel inimestel tekivad üheaegselt samalaadsed sümptomid. 1997. aastal puhkes ühes Araabia kõrgkoolis esimese kursuse tüdrukute hulgas massihüsteeria, mille vallandajaks oli õppehoones leviv suitsulõhn. Keegi kahtlustas, et tegemist võiks olla tulekahjuga, seejärel tekkisid tüdrukutel järgemööda hingamishäired ning nad viidi kiirabiga haiglasse.
Vaevused on patsiendi jaoks reaalsed ning häirivad tema igapäevaelu. Patsienti ei aita suuremat väide "kõik teie analüüsid on korras, ilmselt kujutate te endale kõike lihtsalt ette". Oskusliku lähenemisega on aga enamasti võimalik vaevuste algpõhjuseni välja jõuda ning hakata probleeme lahendama õigest otsast.
Haigused, mida mõjutab psüühika
Iris Koort töötab Tallinna Telliskivi Perearstikeskuses
Eero IJAVOINEN
