Kui majja tuleb kutsikas
Mu hea tuttav ütleb, et regulaarselt, igal reedel, võtab tema abikaasa tööle kaasa ühe nende kolmest koerast. “Eks ole, ta on ju ise seal suur ülemus,” mainisin seda kuuldes. “Ei, hoopis alluvad nõuavad seda,” vastas tema.
Loomast kaaslaseks
See, millisesse perre kutsikas satub, ei sõltu niivõrd uute omanike majanduslikest võimalustest, vaid sellest, milline suhtumine on neis eelnevalt koertesse kasvanud. Väga oluline on, et kutsikat sooviks ja temaga tegeleks 100% kogu perekond! Juhtumid, kus üks koera jumaldab, teine väldib, lõpevad tavaliselt tragöödiaga.
Tervis ja iseloom
Sellest, kuidas endale kutsikat valida, kirjutavad põhjalikult mitmed internetiportaalid, nende hulgas Verekoer ja Lemmik. Veenduge, et kutsikas on terve. Tõukoera puhul jälgige, et tema vanemad on nii välimuselt kui iseloomult vähemalt tüüpilised oma tõu esindajad. See tähendab, et ettenähtud leebe iseloomuga tõukoer peab olema leebe ka siis, kui te pesakonda külastate. Enne kutsika võtmist peaksite kindlasti tutvuma vähemalt tema emaga – isade puhul võib, kuigi ei pruugi, tegemist olla “välismaa abikaasaga”. Kui ema teile meeldib, siis suure tõenäosusega on ca 50% kutsikatest just tema sarnased.
Mida ilusamad ja enamate tiitlitega pärjatud vanemad, seda kallimad on sageli kutsikad. Tiitlid ei ole päritavad, kuid tervise osas ärge järeleandmisi tehke. Edaspidise tervisega on seotud kutsika õige toitmine, selles peab teid õigele teeotsale aitama aretaja.
Leping
Teine oluline moment on koera ostu-müügileping: kuigi väikeses kirjas, tuleb see hoolikalt läbi lugeda. Kuigi on olemas nn tüüpleping, mille leiab Eesti Kennelliidu koduleheküljelt, on erinevatel aretajatel aegajalt lisanõudmisi, mille olemus tuleb endale selgeks teha. Soovitan tungivalt küsida sõlmitav leping koju kaasa, et sellega seal rahulikult, soovi korral ka juriidilise haridusega sõprade seltsis tutvuda, mitte kohapeal põlve otsas kiirustades alla kirjutada. Soovitada võiks aretajat, kellega teil tekib normaalne inimlik kontakt ning tunne, et võite tema poole ka edaspidi oma küsimuste-muredega pöörduda.
Tõukutsikas peab olema märgistatud kas tätoveeringu või mikrokiibiga ja tal peab olema tõutunnistus. Korrektse asjaajamise suhtes peaks nõu andma ka tõuühingute esindajad.
Väike vääks
Kutsikas peab loovutusajal olema minimaalselt 7-8 nädalat vana ning oskama ise süüa. Küll aga on ta esimesed päevad nõutu ja õnnetu. Eriti juhul, kui uues kodus teda mõni vanem koer ees ei oota. Mitme õe-vennaga harjunud loomake teeb sageli esimestel öödel haledat häält ning püüab ehk isegi teile voodisse ronida. Kui voodi on edaspidi mõeldud tabukohana, siis seda lubada ei tohi. Pigem võite võtta, kui nutt väga ahastavaks läheb, teki-padja ja kobida ise koerakese juurde tukkuma. Kui olete õige koerainimene, ei häiri teid padjapüüri külge kleepuvad karvad ja tolm, vaid õnneliku kutsika magus lõhn ja vaikne nohin mõjuvad maailma parima teraapiana!
Alguses tuppa pissivast ukerdavast titast saab mõne kuu pärast sangviiniline mürsik ja veel paari kuu möödudes teie kannatust kõvasti proovilepanev puberteet. Ärge kutsikat mingil juhul lööge ega karmilt karistage! Ka see, kui endast välja lähete ja tema peale karjute, mõjub talle šokina, millest lõppkokkuvõttes midagi kasu pole. Teatud “loomulike kadudega” tuleb arvestada juba enne kutsika tulekut.
Kutsika võtmise puhul võiksite
plastmasskausside asemel muretseda kohe plekk-kausid, üks vee ja teine toidu jaoks;
uuendada oma tutvust inimestega, kes tellivad palju ja hästiimavast paberist perioodikat: esimese 2-4 kuu jooksul läheb teil kilode kaupa ajalehti!
osta spetsiaalseid mänguasju, materjaliks latekskumm, sest need peavad vastu ka suurte lõugade-hammastega koerte puhul;
jälgida, et mänguasi oleks pigem suur kui väike, peaasi, et see ei mahuks koerale kurku;
otsida kalli pesakorvi või madratsi asemel, mille kutsikas igavusest kohe ribadeks närib, alguses hoopis pooleks lõigatud vana teki;
end kurssi viia kutsika vaktsineerimiskalendriga – reeglina laseb esimese vaktsiini teha aretaja, kuid vajalikud on veel kaks, et koer saavutaks just linnakeskkonnas levivate tõbede suhtes täisimmuunsuse ja edaspidised igal aastal;
tutvustada end varakult koos kutsikaga teile lähimale sümpaatsele loomaarstile, võttes tema kontaktandmed ka nn kriisiolukordade jaoks, mis reeglina saabuvad öösel või nädalavahetustel.
Kutsikate sagedasemad terviseprobleemid
Oksendamine ja/või kõhulahtisus. Põhjuseid nö seinast seina, alates viiruslikest haigustest ja lõpetades mehhaaniliste e siis allaneelatud võõresemetega. Kontakteeruge kiiresti oma loomaarstiga, sest ägedat laadi seedehäire võib osutuda eluohtlikuks ja mida täpsemalt suudetakse välja selgitada põhjus ning sellest lähtuvalt määrata ravi, seda paremad on tulemused.
Tihti võib oksendamise/kõhulahtisuse põhjuseks olla parvoviirus ja seda eelkõige siis, kui kutsikaea vaktsineerimine pole veel täielik. Sageli võivad säärast laadi terviseprobleeme põhjustada veel parasiidid ja seedimist ärritavad toidud.
Lonkamine. Peamiselt küll suuremat tõugu koerte kutsikatel võib tekkida nn hästiistuvate liigeste arengus kõrvalekaldeid, mis avaldub lonkena juba 4-6 kuu vanuselt. Iga lonke põhjuseks on valu või ebameeldivustunne liikumisel ja selle täpne väljaselgitamine nõuab spetsuuringuid.
Kutsikate pindmine nahapõletik. Kutsika nahale võivad tekkida pindmised mädapunnid. See võib olla tingitud parasiitidest, halvast hügieenist või toitmispuudujääkidest. Kuna kutsikatel võib olla veel erinevaid nahaprobleeme, on väga tähtis teha vahet erinevatel haigustel ja vastavalt sellele ka ravida.
Marti Lasn, väikeloomaarst
