Kui puud pole enam hellad velled
Puude taga pole seni jäetud nägemata mitte ainult metsa, vaid ka keskkonda, mis rikastab atmosfääri hapnikuga ja eemaldab sellest süsihappegaasi. Süsihappegaas aga omakorda on üks kasvuhoonegaase, mis ei lase soojuskiirgusel Maalt lahkuda. Kasvuhoonegaase on teisigi. Nagu näiteks metaan, mille tõhusus kasvuhoonegaasina molekuli kohta on süsihappegaasist 20 korda suuremgi.
Puud ja rohud teevad metaani
Möödunud nädalal avaldas teadusajakiri Nature Heidelbergis asuva Max Plancki tuumafüüsika instituudi teadlase Frank Keppleri ja tema kolleegide artikli, millest selgub asjatundjaid kohutav tõsiasi – et puud eritavad atmosfääri ka metaani.
Taimeteadlasi üllatab, et metaani tootmine võtab hapnikurikkas keskkonnas enam energiat kui süsihappegaasi tootmine. Kui aga puud siiski metaani toodavad, kuidas sai nii tähtis tõsiasi teadlastel kahe silma vahele jääda?
Taimed toodavad metaani küll, kuid keskkonnas, kus puudub hapnik. Nagu näiteks mikroobide abiga soodes, rabades, riisiväljadel – aga ka mäletsejate loomade sisikonnas.
Nüüd aga on näidatud, et eri liikide rohi ja lehed vabastavad metaani atmosfääri ka tavalises hapnikurikkas keskkonnas.
Metaani allikas pole teada. Mõned liigid valmistavad teisi lenduvaid süsivesinikke, nagu isopreeni, kuid see reaktsioon vajab erilist ensüümi ja tundub käivituvat vaid siis, kui taimed tahavad liigsest energiast vabaneda. Keppleri leitud metaani tootmine suureneb pidevalt kuni temperatuurini 70 °C, iga 10 kraadiga kaks korda, mis osutab, et ensüüm pole asjasse segatud. See reaktsioon võib olla mingi teisene keemiline reaktsioon, mis polegi taime ainevahetusse segatud.
Kui leid osutub tõeks, pöörab see pea peale senise arusaama Maa keskmise temperatuuri võimalikust suurenemisest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas ja selle hulk atmosfääris on viimase kahesaja aastaga kahekordistunud – arvatavasti põllumajandustoodangu kasvuga seoses. Praegu annab metaan kasvuhooneefektist viiendiku, süsihappegaas samal ajal 60 protsenti. Teadlased arvasid seni, et teavad kõike olulist selle kohta, kuidas metaan tekib ja mis on selle allikad. Nüüd aga tundub, et nende arvud pole olnud õiged.
Kahepalgelised taimed
Keppleri hinnangul paiskab taimestik aastas atmosfääri 60 kuni 240 miljonit tonni metaani, mis on kolmandik kogu aastasest metaanikogusest. Teadlasi hämmastavad just need arvud. Pole täpselt teada, kuidas metaan ilmastikku mõjutab, kuid hea uudis see igatahes ei ole. Tõsiasi, et taimed toodavad soojemas kliimas enam metaani, tähendab sedagi, et protsess võimendab iseennast. Mida soojem on kliima, seda kiiremini taimed kasvavad, seda enam metaani nad toodavad ja seda soojemaks läheb kliima.
Samuti ei saa inimene seda protsessi juhtida, nagu siiani arvati, soovitades kasvatada riisi kuivematel põldudel. Lõppude lõpuks seovad taimed süsihappegaasi, nii et nende roll on kahetine ja vasturääkiv.
Keppler juhib tähelepanu, et metaani mõõtmine polnud lihtne. Nende rühm uuris keemilisi reaktsioone vananevates taimedes.
Ja avastas inkubaatori õhust gaasikromatograafia ja mass-spektromeetria meetoditega metaani jälgi. Seejärel jätkasid nad mõõtmisi metaanivabas õhus ja kiiritasid taimi, et vabaneda mikroobidest, mis võivad toota ka metaani.
Ilmateadlased siiski ei kiirusta järeldusi tegema, sest taimede metaani tootmise mehhanism pole veel selge. Üks asi on üksikute lehtede käitumine, teine aga see, kuidas toimib elus puu. Seepärast ei ole siin teatav skepsis liiast.
Kui aga osutub tõeks, et taimed polegi Maa kliima jaoks nii hellad velled, satuvad löögi alla kliima reguleerimise konventsioonid nagu Kyoto oma, mis niigi on fossiilsete kütuste tootjate tugeva surve all. Kyoto protsess soosib taasmetsastamist ning riikidele tasutakse selle eest selle kaudu, et võetakse metsa seotud süsihappegaas kogubilansist maha.
Rootsi teadlased on puude kasvu uurides jõudnud järeldusele, et kaljustel pinnastel tuleks puid väetada, et nood kiiremini kasvaksid ja seeläbi enam süsihappegaasi seoksid. Huvitav oleks aga nüüd teada, kuidas mõjutab väetis puude metaanitootmist.
