ETV Lasteekraani saade “Saame kokku Tomi juures” on suurepärane lasteprogramm. Iga kord imetlen stsenaristide oskust luua taas õpetlik ja huvitav olukord, mis köidab täiskasvanutki. Saate teemad on tõesti vajalikud. Aga no mitte väikelaste jaoks – näiteks jututubadest saadavad arvutiviirused ja kahtlased tutvused, vanaema Elleni ja tema peigmehe Eedi naljakad jutud, murdeealiste käitumistavad, juugendstiili tutvustamine, astrofüüsika ja liigaasta selgitamine jpm. Mida edasi, seda intelligentsemaks muutuvad Tomi-Anni vestluskaaslased. 

Muidugi näidatakse Lasteekraanis multifilme. Neid on mitu. Näiteks üks tore Cedriku-film kaheksa-aastasest naabritüdrukusse armunud poisist. Armsast animafilmist ei suuda näiteks kolmeaastane sisu tabada, ja ka lapsevanema ümberjutustus on mõttetu, sest film ei ole lapse ea kohane.

Kindel aeg

Multifilmidest sobib mõni ka väikestele – “Muumioru lood” ja “Künkaotsa kliinik”, “Vahvad putukad” ja muud. Aga kui sa tahad koos väikelapsega veerand tundi televiisori ees koos veeta, siis ei suuda ta ühtegi Tomi-Anni lugu üle paari minuti jälgida. Talle sobivat multifilmi tuleb aga peale passida. Lasteekraani sihtrühm on väga lai, korraga püütakse tabada nii nelja- kui ka 12-aastase lapse huve. Aga need on ju täiesti erinevad inimesed! Rääkimata kahe- ja kolmeaastastest, kes on ka lapsed.

Siis ei jää muud üle, kui otsida abi Soome teiselt telekanalilt. Seal algab kell 17 “Pikku kino”, ja pärast mõnusat tilludefilmi algab lastesaade “Pikku Kakkonen”. Miks küll ei võiks meiegi Lasteekraan olla täpsemalt liigendatud? Kõige enam tahaks aga, et mingil kindlal kellaajal saaks väikelapsele lubada üht kindlat multifilmi.