Osa 1: Pääsküla gümnaasium

Märtsi viimasel kolmapäeval Pääsküla gümnaasiumi poole sõites kahetsen pisut, et eksperimendi korras kümnenda klassi katseid tegema nõustusin. Peamiselt teeb muret matemaatikatest, matat pole juba kümme aastat vaja läinud ning oskused vägagi roostes. Eneseuhkus ei luba ju läbi kukkuda.

Kuigi katsed pidid algama kell 14, on gümnaasiumi klassiruum juba veerand tundi enne testi sooritavaid õpilasi täis. Heast tujust pakatav direktor Peep Laidvee kutsub ukse taga seisjad sisse ja asi võib alata. “Pange siis paberi nurgale oma ees- ja perekonnanimi ning kool,” meenutab direktor. Iga õpilane saab valida, kas võtab enne matemaatika või emakeele testi.

Närveldamist klassikaaslaste nägudelt ei paista, mina tundun olema ainuke higiste peopesadega eksamineeritav.

Emakeel: “Mõõdukus toidu valikul tähendab seda et mõt_etu on sü_a rohkem kui kulutame energ_at”. Kuna lehel pole täitmiseks juhiseid antud, kihutan esimestest lausetest ainult lünki täites üle ja vaatan alles siis, et kirjavahemärgid ja kokku-lahku kirjutamine tuleb samuti korrastada. Tegemist on tõesti elementaarsete grammatikareeglitega, sestap ei ole testi täitmine raske. Eeldusel, et ise end kinni ei mõtle.

Seevastu matemaatika on hoopis teisest puust, täpselt nagu kartsin. 2/7 korda 3/7 – vastus peaks olema 6/7. Või siis hoopis 2/3? Appi. Mida rohkem mõtlen, seda keerulisemaks paistab asi minevat. Õnneks tuleb enamikul ülesannetel vastusevariantide seast õige valida, mitte vastus ise välja arvutada. Natuke ikka hõlbustab.

Üheksandike jaoks on tegemist kõige tavalisema matemaatikaga ning arvutite klõbinat ja pastaka kribinat jääb klassis üha vähemaks, kui teised oma testidega valmis saavad ja lahkuvad.

Ma ei anna alla ja pusin ülesandeid (üle ühe vähemalt) lahendada, kuni jõuan siinuste, koosinuste ja tangensiteni – nende koha peal on mälus tühjus mis tühjus. Direktor muigab jälle kavalalt, kui testi ära annan ja kergendatult hingates klassist välja astun. Õnneks pole ma viimane, käputäis õpilasi veel kirjutab.

Minu järel tulevad Tallinna tehnikagümnaasiumi poisid Taavi Raudsepp ja Peeter Puskar. Poiste meelest oli matemaatika lihtsam kui teistes koolides, seevastu emakeeles tekitas segadust juhendite puudumine.

Taavil ja Peetril on võrdlusmaterjali kuhjaga, sest see on juba viies kool, kus nad teste teevad, kokku pürgitakse kaheksasse kooli. Miks ometi? “Konkurss on suur, seepärast käime,” ütleb Taavi. Tegelikult on poistel soov saada 32. keskkooli Mustamäel, aga kuniks sealt vastust pole tulnud, käiakse ja katsetatakse teistessegi koolidesse. Selgub ka põhjus, miks kõik peale minu klassis nii rahulikud tundusid – kui ikka juba kolmas-neljas-viies sisseastumine käsil, hoiab karastatus närvipinge ära.

Tulemus? Eesti keele testis kaks viga ehk 98% õigesti, matemaatikas 50%. Direktor Laidvee sõnul saaksin kooli sisse küll, aga seda tänu oma üheksanda klassi peaaegu viielisele tunnistusele.

Osa 2: 21. kool

Raua tänava kooli sisseastumistestid olid Tallinna koolide hulgas viimased, olles mitu nädalat teistest hiljem. Kooli humanitaarklassi katseid tuleb tegema 350 õpilast, reaalklassi teist samapalju. Tegelikult oli kooli tahtjate arv kaks korda suurem, aga märtsi lõpus ja aprilli alguses toimunud vestluste käigus tegid direktor Naida Toomingas koos kahe õpetajaga tunnistuste põhjal esimese valiku. Fotograafi direktor kooli ei taha, lastel on katsetega niigi närvipinget küllalt, põhjendab ta.

Õnneks 21. kooli humanitaarklassi astumiseks matemaatikat oskama ei pea, eesti ja inglise keelest piisab. Klassis platsi võtnud, loeb direktor meile sõnad peale: “Ärge unustage, et siin olete te konkurendid,” manitsedes sellega õpilasi eelkõige mitte spikerdama. 30 sisseastujast ainult kaks või kolm on poisid (ühest ei saa sotti), ülejäänud tüdrukud. Kõigil õpilaspiletid viksilt lauanurgale seatud.

Õpetaja jagab kätte joonelised paberid, mille serv korralikult 4 cm laiuselt ära murtud, peal tempel “21. kool”. Algab etteütlus, mille jooksul Eesti lähiajaloost kiire ülevaade antakse.

“Laulva revolutsiooni algatasid tippjuhid, zootehnikud, maaehitusorganisatsioonide juhid…,” loeb eesti keele õpetaja kogenult klassi ees. Oleme jõudnud pika etteütluse teise kolmandiku peale, klassis on vaikne, ainult pastaka libisemist paberil on kuulda. Omavahel kõnelemine või spikerdamine ei tule kõne allagi, igaüks nohiseb oma teksti kallal.

“Nii on Eesti omal moel võitnud mõlemat suurriiklikku võimu, kelle vahel me geopoliitilise paratamatusena asume,” lõpeb maratonetteütlus, mis mahtus täpselt A4 paberi kahele poolele ära. Saadame oma kirjatükid õpetajale ning inglise keele õpetaja saabumiseni lahvatab klassis elav keskustelu grammatika üle. “Kirjutasin “Maa” suure tähega ja siis lahku “ehitusorganisatsioonide juhid””, seletab selja taga istuv tütarlaps oma sõbrannale, ja enne kui viimane vastata jõuab, lisab ise: “Ah, tegelikult pole see praegu enam oluline!”

“Good afternoon,” astub inglise keele õpetaja uksest sisse ja klassis jääb vaikseks. Kätte jagatakse 50 lünkliku lausega test, kus teisele paberile tuleb õigesse lahtrisse – kas A, B, C või D – teha õige vastusevariandi juurde ristike. Kuigi õpetaja hoiatab, et vastused hoolikalt läbi mõtleksime, sest mõnes kohas võib kaval konks sees olla, läheb mul ristide vedamine kaunis kiiresti.

“The sun always 1) rises 2) is rising in the East”. Päike tõuseb igal hommikul, äkki on kestev tegevus? Või mitte? Ristitan kärmelt esimese variandi ja lahkun klassist esimeste seas. Kokku läks kahe testi peale pisut üle tunni.

Järveotsa gümnaasiumi õpilaste Marika Turbi ja Anneliis Reiteli jaoks oli 21. kool kolmas koht, kuhu nad sisseastumiskatseid tegid, Gustav Adolf ja Mustamäe gümnaasium on juba tehtud. “Eesti keel oli raske,” tunnistavad mõlemad. Tüdrukute meelest ei ole sisseastumisaeg eriti närvesööv olnud, kuigi eks kergendus ole muidugi, et kõik on nüüd läbi.

Nädala pärast helistan Naida Toomingale, kes teatab, et 21. koolis olen ma sees, suisa esimese kümne hulgas.

Koolid teevad katsetega palju tühja tööd

•• Aasta-aastalt suurenenud gümnaasiumisse tahtjate hulk on tihendanud sõela kõikides koolides.

•• Pääsküla gümnaasiumi direktor Peep Laidvee meenutab, et kui veel mullu tegi koolis sisseastumiskatseid 150 last, siis tänavu tuli neid kolme päeva peale kokku 226. Gümnaasiumis moodustatavas kolmes paralleelklassis hakkab õppima 90 õpilast, kellest pooled on oma kooli kasvandikud. Need 226 õpilast, kes tegid matemaatika ja eesti keele testi, konkureerivad seega 45 kohale ehk viis õpilast ühele kohale.

•• Direktor Laidvee aga ei loodagi, et kõik need, kes esimeses järjekorras vastu võeti, ka Pääskülla õppima tulevad.

•• “Paljud lapsed ütlevad ära, selgus saabub juunis koos lõputunnistuste kättesaamisega,” ütleb direktor nentides, et neid, kes kohe pärast sisseastumiskatsete tulemuste selgumist oma otsusest teatavad, on siiski veel vähe.

•• Sama väidab 21. kooli direktor Naida Toomingas. “Lapsed katsetavad paljudesse koolidesse ning koolidele on testide tegemine tohutu töö, mis läheb tühja,” sõnab Toomingas ja tunnistab samas, et ei oska pakkuda lahendust, mis hoiaks õpilasi paljudesse eri gümnaasiumidesse pürgimast.

•• 21. kooli vestlusevoorust pääses edasi humanitaarklassi katseid tegema 324 ja reaalklassi katsetele 260 õpilast. Mõlemasse harusse võetakse vastu 30 õpilast, nii et humanitaarklassis kandideeris ühele kohale sisuliselt 11 (10,8) ja reaalklassis 9 (8,7) õpilast. Katsetest edasi pääsenud kutsutakse aprilli lõpus veel omakorda vestlusele.

•• Direktor Toomingas usub, et sinna tulevad kohale ikka asjast tõsiselt huvitatud lapsed ning mai alguseks on klassid komplekteeritud.