Rasvu ja süsivesikuid vältides piirad teatud toitude söömist, mis võib lõppeda vitamiinide või mineraalide vaegusega. Järgnevad nahaprobleemid: kuivus, ebaühtlane pigmentatsioon, koguni lööbed. Lisaks mõjutab kaalu langus naha elastsust – nahk jääb numbri-paari võrra “suureks”.

Õnneks pole siiski vaja oma näolappi saledate kintsude nimel ohverdada. Arukalt toimides saab ihulikke dilemmasid vältida.

Ebapuhas, vistrikuline nahk

Dieedi viga: Uisapäisa koostatud dieet, kus loetakse küll kaloreid, aga ei teata midagi vajalikest toiduainetest. Nahale mõjub rängalt, kui jäetakse ära korralik lõunasöök ja kustutatakse näljatunnet shokolaaditahvli või koogiga. Ihu kannatab, kuigi mõlemad, nii lõuna kui ka shokolaad, sisaldavad 500 kcal.

Mida teha: Süüa võimalikult mitmekesiselt! Enne kalorite arvestamist tasub koguda teadmisi tervislikust söögist. Näiteks kaalujälgijad teavad, et eri toiduainete ühesugune kalorihulk ei mõju kehale kaugeltki ühtmoodi.

Tuhkjas, väsinud välimusega nahk

Dieedi viga: Valkude üleküllus. Liiga proteiinirikka toidu söömine ammendab organismi veevarusid ja suurendab uriini kadu, mis võib dehüdreerida nii keha kui ka nahka.

Mida teha: On väga tähtis saada iga päev toiduga vähemalt 50 g valke. Aga sellega ei maksa liialdada. Kui soovid tingimata suurendada oma päevast proteiinihulka, püüa jääda sellega kogusesse, mis vastab 30% sinu päevasest kaloraa?ist. Ning veel – joo kindlasti palju, vähemalt 2 liitrit, et vältida niiskuse puudust organismis.

Lõtv, jõuetu nahk

Dieedi viga: Liiga järsk ja suur kehakaalu kaotus (12 või enam kilo), iseäranis siis, kui sul on hele, õrna ehitusega nahk. Hele nahk kipub olema õhem ega tõmbu eriti hästi tagasi pärast tähelepanuväärset kaalulangust.

Mida teha: Püüa jätkuvalt võimalikult mitmekesiselt süüa. Mahavõtmisprogrammi toetavad trimmivad salongihooldused: lase oma kosmeetikul soovitada toitvaid vetika- ja meremineraalimaske, lase tal teha näomassaa?i või koguni elektroliftingut. Võta arvesse ja teatavaks oma vanus: enne 30. eluaastat on nahk elastsem ja võimeline kokku tõmbuma. Hiljem aeglustub ainevahetus tunduvalt ning sama juhtub ka naha taastusvõimega.

Proovi jõutreeningut. See mõjub hästi kogu keha üldisele toonusele, eriti kasulik on nt lõtvade käsivarte trimmimiseks. Lihased arenevad ning nahk kogu kehal on pingsam ja elastsem. Paraku on asi nii, et eriti suure kaalulanguse (50 ja rohkem kg) puhul ei aita miski peale plastilise kirurgia.

Pleekinud või haiglane jume

Dieedi viga: Raua puudus. Ilma piisava rauakoguseta ei suuda veri toimetada vajalikku kogust hapnikku nahakudedesse. Rauapuuduse

seisukohast on kõige ohustatumad kroonilised dieedipidajad, täpselt nagu ka mitmed taimetoitlased, rasedad ja need, kel väga vererohke menstruatsioon.

Mida teha: Püüa tarbida toiduga vähemalt 15 mg rauda päevas. Selle võid kätte saada nt 50 g raualisandist (vt tooteseletust!), hommikukrõbinatest ja peotäiest rosinatest. Püüa lisaks süüa rohkem tai- ja linnuliha, ube, läätsi ja täisteratooteid. Et kiirendada raua imendumist, on arukas “raudseid” toite süüa koos C-vitamiinirikaste aed- ja puuviljadega (nt kana sidruniga).

Elastsuse kaotanud nahk

Dieedi viga: C-vitamiini puudus. C-vitamiin aitab kaasa kollageeni moodustumisele. Kui sa seda piisavalt ei omanda, aeglustub kollageeni tootmine ja ihu, teadagi, vajub ära. (Sama nähtus ilmneb siis, kui organismis on proteiinivaegus). Lisaks on C-vitamiin ülioluline antioksüdant, mis kaitseb ihurakke vabade radikaalide kahjustava mõju eest ning kindlustab teiste antioksüdantide omandamise.

Mida teha: Organismil on C-vitamiini vaja iga päev, sest seda ei ole võimalik kehasse koguda – kõik üleliigne uhutakse veega välja. Hädatarvilik päevane kogus on vähemalt 60 mg, nagu leidub kolmes keskmises apelsinis. Või 25 g paprikas. Või 5 tillukeses astelpajumarjas. Ühesõnaga – söö nii palju C-vitamiinirikkaid vilju kui võimalik!

Kuiv, kestendav nahk

Dieedi viga: Ülimalt vähe rasvu toidus. Natuke toidurasvu on aga mõningate rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks hädavajalik.

Mida teha: Lisa toidule eeskätt taimseid rafineerimata rasvu. Juba 25 grammist päevas piisab, et anda nahale pehmendav efekt. Kontrolli, et saaksid söögiga kindlasti nii monoküllastamata rasvu (nagu nt oliiviõlis) kui ka südamesõbralikke polüküllastumata rasvu, mida leidub margariinis ja rasvases kalas (nt lõhes, räimes).

Ärritused või lööbed

Dieedi viga: Liiga vähe tsinki. Kui tarbid ohtralt kiudaineid, nagu paljud dieedipidajad teevad, siis võib tsingi defitsiit isegi hullemaks minna. Fütohapped kiudainetes võivad tsinki siduda ja kehast välja viia.

Mida teha: Ära vähenda kiudainerikka toidu söömist. (See pole mitte üksnes tervislik, vaid ka kasulik – kiudainerikas toit laeb kõhu kiiremini ja kauemaks täis.) Selle asemel jälgi, et saaksid toiduga vähemalt 12 mg tsinki päevas. Söö tsingirikkaid ube, pähkleid ja seemneid, punast tailiha ja kana.

Pruunikad laigud ja/või karedus nahal

Dieedi viga: A-vitamiini defitsiit. A-vitamiin aitab eemaldada surnud naharakke ja esile tõusta uutel rakkudel. Kui eemaldusprotsess aeglustub, siis elutud vanad rakud kogunevad ihupinnale ning moodustavad ebaühtlust ja karedust.

Mida teha: Et igapäevast vajalikku A-vitamiini kogust kätte saada, maksab lisada toidule mune või madala rasvasisaldusega piimatooteid, nagu rasvata piim ja kerged juustud. Võiksid ka rohkem tarvitada toite, milles ohtralt beetakaroteeni (A-vitamiini esiastet), näiteks aprikoosi (kuivatatud viljad on iseäranis kasulikud, need mõjuvad ka seedimisele soodsalt), melonit, paprikat, porgandit, spinatit (seda õpi kindlasti sööma!). Keha muudab beetakaroteeni automaatselt A-vitamiiniks, kui organismis selle puudus tekib. Lisa porgandi-paprika-spinatisalatile tilgake oliiviõli, krõmpsuta aprikooside kõrvale mõni pähkel või mandel – taimsed rasvad aitavad A-vitamiini omastada. Söögilaua rikastamine on ohutum kui A-vitamiini preparaatide omapäi sissevõtmine – kui nendega liialdada, võib tekkida mürgistus.

Kui dieet kahjustab tervist

Kui oled ülirangel dieedil, siis on nahahädad veel sinu kõige väiksem mure. Hoobi võib saada tervis.

• Halb hingeõhk ja kõhukinnisus. Ehkki mitte lausa eluohtlikud, on need siiski ülimalt tavalised ja üliebameeldivad proteiinidieetide kõrvalnähud. Kui piirata ülirangelt süsivesikute tarbimist, hakkab keha kütusena põletama valke ja rasvu (nähtus, mida tuntakse ketoosiseisundi nime all), mis omakorda võib põhjustada halba hingeõhku. Kõhukinnisus on aga tüüpiline tulemus, kui vähendatakse kiudaineterikaste toitude tarbimist olulisel määral.

• Ebaregulaarne või ärajäänud menstruatsioon. Korrapäratu menstruaaltsükkel on sageli põhjustatud liiga rängast dieedist ja/või koormavast trennist. See võib omakorda suurendada riski jääda lastetuks või tekitada osteoporoosi ehk luuhõrenemist – isegi veel aastaid hiljem, kui naise toitumisharjumused ja kehakaal on normaliseerunud.

• Murduvad küüned, hõrenenud juuksed, pehmenenud hambad ja luud. Ülimalt kalorivaene dieet ei anna organismile piisavalt vajalikke toitaineid, eeskätt mineraale nagu kaltsium ja raud. Raske rauapuudus põhjustab juuste väljalangemist ning tõsine kaltsiumidefitsiit tähendab kõrgenenud osteoporoosiohtu hilisemas elus.

• Südame- ja neeruprobleemid. Need mured varitsevad eelkõige proteiinidieetide puhul. Menüüsse kuulub hulgaliselt liha ja seeläbi ka suured kogused küllastatud rasvu, mis suurendavad südamekahjustuste ohtu. Neerud vastutavad proteiini ümbertöötamise eest. Kui sööd liiga palju valgurikast toitu, kannatavad neerud ülekoormuse all.

Kadi Lehtmets