Kuidas pärija pärandatud vara omanikuks saab?
Pärija peab arvestama, et pärimisele ei kuulu mitte ainult asjad ja õigused, vaid ka kõik pärandajal olnud kohustused. Pärijad peavad kinni maksma kõik pärandaja võlad. Tänapäeval on täiesti reaalne, et pärandajal oli kas laenu-, liisingu-, järelmaksu vm kohustusi.
Pärijal on õigus teha pärandi vastuvõtmisel pärandvara inventuur. Kõik pärandvarasse kuuluvad asjad ja õigused, aga ka kohustused kirjutatakse ülesse ja hinnatakse ära. Pärimise korral ei saa pärija vastu võtta näiteks vaid teda huvitavat maja või maatükki – pärijale läheb üle kogu pärandvara. Erandiks on olukord, kus pärandaja on testamendiga määranud kellelegi üksnes kindla asja, näiteks suvila või korteri.
Selleks, et pärija saaks ennast kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kanda lasta, peab ta saama notari käest pärimisõiguse tunnistuse. Selle väljastab notar pärast pärimismenetluse läbiviimist. Pärija loetakse pärandvara omanikuks tagasiulatuvalt, pärandaja surma momendist alates, kuigi pärimismenetluse läbiviimine kestab mitu kuud. Seega peab pärija arvestama, et kõik pärandil lasuvad kohustused tuleb nii või teisiti pärijatel kanda.
Omaette probleemid võivad tõstatuda siis, kui pärijaid on mitu. Iga pärija võib saada kõikide pärandvara hulka kuuluvate asjade kaasomanikuks. Pärijate paljususe korral on soovitav, et pärijad lepiksid kokku, kelle omandisse üks või teine asi kuuluma hakkab. Kui kokkulepet ei sünni, lahendab vaidluse kohus. Pärijad saavad kõik pärandvara kaasomanikeks ja võivad neile kuuluva osa ka võõrale maha müüa. Kohus võib siis otsustada, kellele asi kuuluma hakkab või kas panna asi kaasomanike vahelisele või avalikule enampakkumisele. Kohus võib määrata kindlaks ka asja kasutuskorra, näiteks selle, kes milliseid ruume majast kasutama hakkab.
