Kuidas ravimite eest vähem maksta?
Teised ravimi koostisosad ehk abiained annavad kas värvi, hoiavad ravimit koos vms. See kehtib nii käsimüügis vabalt saada olevate kui ka ainult retsepti alusel müüdavate ravimite kohta. Ühe toimeainega ravimeid on sageli mitu ja ka nende hind on erinev. Miks? Hind sõltub sageli sellest, kas tegemist on originaal- või
geneerilise ravimiga.
Mis on originaalravim, mis on geneeriline ravim?
Ravimi teekond alates selle loomisest kuni apteegiletile jõudmiseni on kallis ja pikk. Seepärast on ravimi leiutanud ja turule toonud firmal õigus patendiajale ehk ravimi ainu-müügiõigusele (tavaliselt umbes 10 aastat), et saada oma leiutatud nn originaalravimist kasu ja säilitada motivatsiooni ka edaspidi uute ravimite väljatöötamiseks. Pärast patendiaja lõppu võivad ka teised firmad hakata tootma ravimeid, mis sisaldavad täpselt sama toimeainet kui originaalravim ja on mõeldud täpselt samade haiguste raviks. Neid nimetatakse geneerilisteks ravimiteks, vahel kasutatakse ka nimetust koopiaravimid ehk geneerikud.
Geneeriline ravim on sama tõhus kui originaalravim, sest sisaldab sama toimeainet samas koguses kui originaalravim. Ravimikasutust saab pidada mõistlikuks, kui patendiaja möödudes hakatakse originaalravimi asemel kasutama geneerilist preparaati.
Miks on hind erinev?
Geneeriliste ravimite tootjad ei kanna kulutusi, mis on seotud ravimi leiutamise ja turule toomisega. Samuti ei pea geneeriline tootja tegema kalleid kliinilisi uuringuid, tõestamaks ravimi toimet konkreetse haiguse korral, nagu seda teeb originaalravimi tootja. Sellepärast saab geneerilise ravimi tootja müüa ravimit tunduvalt odavamalt kui originaalravimi tootja. Tavaliselt on apteegis müügil mitme geneerilise tootja ravimit ja ka nende hinnatase võib olla erinev, kuid neil kõigil on sama toime.
Geneerilised ravimid on enamasti odavamad kui originaalravimid ja neil võib olla erinev hind, kuid nad on kõik sama efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud.
Kokkuhoid võib olla märkimisväärne
Võtame näiteks suhteliselt sageli (eriti vanemaealiste hulgas) esineva kõrgvererõhktõve ja sellega tihti kaasuva kolesterooli-probleemi. Vererõhu ja kolesterooli ohjeldamiseks on harilikult vaja enamat kui ühte ravimit. Haigekassa analüüs näitab, et kui inimene tarbib Eestis praegu enim kasutatava kaubamärgiga vastava toimeainega vererõhu- ja kolesterooliravimeid, maksab ta kuus umbes 310 krooni. Kui ta kasutaks aga soodsaimaid saadaolevaid sama toimeainega ravimeid, maksaks ta kuus 85 krooni. Ühe kuu kohta on vahet 220 krooni, aasta peale tuleks kokkuhoidu juba ligi 3000 krooni.
Ratsionaalsem ravimikasutus annaks patsiendile seega märkimisväärset rahalist kokkuhoidu. Haigekassa hinnangul võiksid patsiendid kulutada näiteks hüpertensiooniravimitele aastas senisega võrreldes u 100 miljonit krooni vähem. Ei saa eitada erandite olemasolu – on üksikuid patsiente, kellel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik kasutada odavaimat ja kõrgema määraga kompenseeritavat preparaati, kuid kõnealusel juhul lähtusime üldisest ravimikasutuse põhimõttest.
Geneerilisi ravimeid kasutada on mõistlik ja seda võimalust tuleb kasutada. Siiski on praegused majandusolud tõstnud selgelt esile ka apteekri töö patsiendi omaosaluse vähendamisel. Usun, et apteekrid tajuvad seda vastutust ja aitavad omalt poolt maksimaalselt kaasa, et patsient kulutaks oma raha mõistlikult.
Osake ja julgege apteekrilt odavaimat ravimit küsida
Eesti ravimite kompenseerimise süsteem on üles ehitatud viisil, mis suudab ravikindlustust piirhindade, hinnakokkulepete jms kaudu efektiivselt kaitsta. Patsient aga on suhteliselt kaitsetu suuresti tänu informatsiooni asümmeetriale: arst ja apteeker teavad ravimitest oluliselt rohkem kui patsient. Paljudel juhtudel on arstil kohustus kirjutada ravimiretsept toimeainepõhiselt ehk viisil, mis või-maldaks inimesel apteegis valida talle sobivaima hinnaga ravimi. Samuti on apteekril kohustus pakkuda inimesele kõige soodsamat sama toimega ravimit, kuid osake ja julgege seda kindlasti ka ise küsida!
