"Külmravi ei asenda muidugi tablette, apteekidel ei võta me kunagi leiba käest, kuid sellel ravil on oluline valuvaigistav ja põletikuvastane toime," selgitab Järve haigla reumatoloog Tõnis Päi, kes on külmravikabineti asutaja. Sarnaseid kabinette on ta teinud nii Tartus kui ka Pärnus. Viimane paikneb Estonia sanatooriumis ja toimib praegugi. Kümne aasta jooksul on täieliku ravikuuri läbi teinud 4000 inimest.

Üheksa haiget kümnest saab külmravikambrist leevendust

Tõnis Päi statistika näitab, et üheksa inimest kümnest saavad külmravist ka abi.

Külmravi kabinetis käib inimesi alates aastasest väikelapsest kuni üheksakümne kahe aastase raugani välja. Põhiline diagnoos on liigesehaigused või spastilisus, kuigi külmravil väidetakse olevat ka

stressi ja väsimust leevendav toime. Hea on külmravi ka astmahaigetele.

Haiged lähevad supelriietes kambrisse, veedavad seal kolm-neli minutit, tulevad välja, võimlevad end jõumasinatel soojaks ning järgneb teine kolme-neljaminutiline külmaseanss. Vapramad lähevad külma veel kolmandatki korda. "Üle kolme-nelja minuti inimene üldiselt vastu ei pea, tekib põletav tunne ning nahale võivad külmavillid tulla, nahk on see, mis ütleb, millal välja tulla," teab doktor Päi, kes koos teiste meedikutega on katsetanud ka viibimist 140-kraadises külmas.

Külm hävitab haige organismis põletikuga tekkiva mürgise hapniku. "Toime ei olegi alati väga kiire. Vahel räägib haige alles aasta hiljem, et nüüd on haigus päriselt kadunud. See on võrreldav füüsilise treeninguga," kõneleb Päi, kelle sõnul Saksamaal tehakse paremate tulemuste saamiseks külmravi ka sportlastele.

Ravil võib käia iga päev

Soovijad saavad külmraviseansi järel füsioterapeut Toomas Laasperelt ka massaazhi. "Toomasel on imelised käed! Tuli patsient, kes ei saanud kätt puusast kõrgemalt tõsta. Käis külmkambris ära, Toomas masseeris teda ja inimene ei märganudki, et tegi äkki varbseinal harjutusi. Tal tõusid käed üle pea!" jutustab külmravi kabineti abiline Lehte Sarv, kes aeg-ajalt kas või profülaktika mõttes ka ise külmas ja massaazhil käib.

Üks ravikuur kestab kaks kuni kuus nädalat. Kel võimalik, käib ravil iga päev, ülejäänud paar korda nädalas. Haigla hoovil paiknevas kabinetis käib nii haiglas ravil olevaid patsiente kui ambulatoorseid haigeid, mõned koguni ratastoolis.

Tõnis Päi hakkas külmravi vastu huvi tundma 15 aastat tagasi, kui Jaapanis esimesed sellealased katsetused avalikuks said. Kümme aastat on ta seda katse-eksituse meetodil proovinud Eestis. Eksitusi pole nende kümne aasta jooksul õnneks ette tulnud. "Olulisi vastunäidustusi külmravil pole," räägib Päi, "ravile ei tasu tulla kohe pärast infarkti või rinnaangiiniga. Poole aasta möödudes juba võib." Päi sõnul ei tekita külmravikamber samasugust efekti kui looduslik külm. "Värisema ei võta. Tunne, mis külmravikambris tekib, ei olegi millegagi võrreldav. Ajus lihtsalt puudub sellesarnane kogemus," kirjeldab ta. Südant või vererõhku külmkamber ei kahjusta. "Oleme vererõhku alati mõõtnud, see seansi järel oluliselt ei muutu. Sama näitavad ka Jaapani ja Saksa uuringud," on Päi kindel.

"Pärast seanssi tekib mõnetunnine ilmne heaolu, väsimus on kadunud, üldse on parem olla," kirjeldab ta. "Esimese paari nädalaga võib reuma ägeneda, kuid patsient peab aru saama, et see on normaalne nähtus. Siis tuleb mõnda aega lihtsalt natuke rohkem valuvaigisteid võtta, hiljem valud kaovad." Vanainimeste tavapärast reumavalu leevendab külmravi väga hästi. Esimene külmravikuur ei pruugi haigust täielikult välja ravida, kuid parandab oluliselt haige seisundit ning säilitab selle mõneks ajaks. "Paistab, et kui üks kuur liiga kaua kestab, siis selle efekt enam ei suurene. Haige saavutab teatud paranemise ja jääb sinna pidama. Siis on mõistlikum teha vaheaeg ja kunagi hiljem, aasta või kahe pärast, uus kuur," selgitab arst oma praktikale toetuvat kogemust. Ta lisab, et kõige paremini paranevad lapsed, kellele mõnikord piisab ka ühest kuurist. Oluline on, et ravi valude esialgsel suurenemisel pooleli ei jäetaks.

Külm võttis prillid peast

64-aastane reumahaige Viktor Burov näeb välja mõniteist aastat noorem. Kui ta külmravikambrist väljub, ütleb ta end tundvat 18-aastase poisikesena. "Imestasin, kui pärast külmravi hakkasin paremini nägema. Pilt muutus selgemaks ja lõpuks ei pidanud enam isegi lugemisel prille kasutama," kiidab ta ja lisab, et enesetunne on külmast tulles fantastiline.

Viktor paneb kambrisse minnes igaks juhuks suusamütsi pähe ja kindad kätte, sest väljaulatuvad kehaosad on külma suhtes tundlikumad. "Vahel on küll selline tunne, et kui pikemalt oled külma jäänud, siis nahk kohe-kohe praksatab ja lõhkeb, muud temperatuurivahet ei tunne," räägib ta ja lisab, et on Järve haiglale äärmiselt tänulik võimaluse eest külmravi saada.

Helen Eelrand