Mul kui põlisel tartlasel võttis Polymeri Kultuuritehase ülesleidmine päris palju aega. Sain tükk aega nõutult Kristiines seigelda ja olin sunnitud isegi teadjamatele sõpradele helistama. Lõpuks kohale jõudnud, võttis mind vastu mahajäetud välimusega maja, kus valitses täielik vaikus. Iseenesest pidi siin ju festival olema?! Üsna pea sain aru, et Kultuuritehas elab täiesti omas rütmis: kord liigub natuke muust linnakärast ette, vahel jääb jälle sammukese maha. Kunst ei tähenda siin ilmtingimata pintslit ja lõuendit ning festival ei too korraga kokku sadu inimesi.

Siiski on festivalil olnud palju külastajaid. “Huvi on olnud üsna suur,” ütleb festivali üks korraldajatest Martin Rünk. “Oleme sel aastal panustanud programmi mitmekesistamisele ning peale tavapäraste suurte muusikaürituste kaasasime just väiksemaid või keskmise suurusega ettevõtmisi.” Veidi rohkem kui nädala jooksul on huvilistel olnud võimalik näha erisuguseid näitusi ja etendusi, osaleda õpitubades, istuda kaunilt rohelisel katuseterrassil ning muidugi pidutseda. “Festivali üheks eesmärgiks on propageerida professionaalkultuuri kõrval ka asjaarmastajate taidlust,” ütles Rünk.

Tema sõnul tahavad nad festivaliga tutvustada ka maja tegevust – näiteks õpitubade ja näituste kaudu. Teisipäev oli õpitubade päev. Alustuseks sain käia netikunsti õppimas. Meediakunstnike ühingu korraldatud workshop andis ülevaate netikunsti ajaloost ja pani kuulajad mõtlema, kuidas teha kunstiteost ning mida sellega öelda võiks. Õpitoa korraldas Piibe Piirma, kes julgustas inimesi oma ideid internetti panema ja looma igavatest ennast tutvustavatest kodulehekülgedest põnevamaid keskkondi.

Margus Tamme juhendatud gerilja-aianduse õpituba oli huvitav just seetõttu, et mujal maailmas laialt levinud proaktivismi võte on Eestis küllaltki uus nähtus. Suurlinnades, kus n-ö kriitilist massi on rohkem, on avalikku linnaruumi loata taimede istutamine ja seemnete külvamine väga populaarne tegevus. Eriti aktiivsed on gerilja-aednikud Londonis ja Tokyos. Massiaktsioonide kõrval piisab olulisele tähelepanu juhtimiseks ka vähesest. Näiteks on Londonis Buckinghami palee parki korduvalt istutatud kanepitaimi.

Hariv ja põnev

Eriti oluline on Tamme sõnul just gerilja-aednike ideoloogia – põhimõte, et kogu avalik ruum on kõigi oma. Nad on kogukond, kes tegutseb igasuguste avaliku ruumi reeglite vastu. Tegelikult on gerilja-aednike tegevus ebaseaduslik, ent inimesest endast sõltub, kui ekstreemseks ta oma tegevusega muutub. Selgelt illegaalne, aga siiski üks levinumaid võtteid on võõrale maale sissetungimine ja sinna taimede istutamine. 1980-ndate alguses sai gerilja-aiandusest teadlik poliitiline tegevus.

“Kultuuritehases on iga päev väga tihedalt tegevust täis – arvatavasti rohkem, kui enamik meie publikust arvatagi oskaks. Meil on oma galerii, trükikoda, kunstnike ateljeed, muusikute prooviruumid, arhitektuuribüroo, mõõgavõitluse treeningsaal ja muud,” tutvustab Rünk asutuse argipäeva

Kultuuritehas ei sarnane ühegi teise kultuurikeskusega. See keskkond, spontaansus ja seal tegutsevad inimesed inspireerivad. See on maja, mis üllatab.

Kultuuritehas

Polymeri Kultuuritehase festival 22.–31. augustini

28. august

•• kl 20 eksperimentaalmuusika “Mudamuusikateraapia laboratoorium”

29. august

•• kl 19 etendus “Sophien Strasse 2.0”

•• kl 22 “Volümeer” – pidu ja plaaditurg. Pilet 100 krooni

•• Live: Öökülm, Kalvik & Leiner, Raakel plays Raakel jt

•• Ambient: Algorütmid, Naf., Aivar Tõnso, Hannes Praks

•• Punane saal: Leslie Da Bass, Paul Oja, 4-got-10 jt

•• Viljaveski: Ott Kelpman, Kristjan Gabral, Dr Love, Avalon Sutra + Külalised: Paul Emmet, Indre Suur

•• VJ teams: Nep Tong, Tencu

30. august

•• kl 21 Polyymide päev – tehaslaste pidu. Esinevad Sõpruse Puiestee, Malena, Pure Mind + üllatusesineja. Pilet 75/50 krooni

•• kl 22 meediakunstnike ühingu väliskriining

31. august

•• kl 16 festivali lõpetamine katuseterrassil

•• Kultuuritehas asub: Ülase 16/Madara 22

Vaata ka:

festival.kultuuritehas.ee