Kümme kõvemat kandidaati Eesti Nokia nimetusele
Igale rahvale meeldib ehtida end millegi suurega. Nii vaidlevad näiteks hiinlased ja inglased selle üle, kumb neist leiutas jalgpalli, igivana vaidlus on seegi, kas Ameerika avastas Kolumbus või Erik Punane. Eestlane lööb rinna kummi ja ütleb, et olevat leiutanud Skype’i, mis tegelikult vastab vaid poolenisti tõele. Need siin on vaid mõned näited, mida huvitavat on eestlane tegelikult teinud või mida on Eestil maailmale pakkuda.
Spektromeeter
Eestlase Veljo Sinivee konstrueeritud gammakiirguse spektromeeter ei satu küll just igaühe kätte, kuid võib leida kasutust keskkonnakaitses, hariduslikel eesmärkidel või riigikaitses. Analoogne USA-s toodetud seadeldis käis näiteks 2001. aastal Marsi missioonil Marsi pinna keemilist koostist kaardistamas, samas on eestlase aparaat kümneid kordi odavam, autonoomse toitega, portatiivne ning tunduvalt efektiivsem.
KOMMENTAAR
Enn Realo, Tartu füüsikainstituudi vanemteadur: “Raske öelda, kas Eestis tehtud gammakiirguse spektromeeter kandideeriks Eesti Nokiaks, ei ole sellega nii hästi tuttav. Kasutame ise välismaa seadmeid. Spektromeetri puhul on oluline tema stabiilsus. Meil on siin olnud küll mingid Läti asjad, aga nendega on pidevalt janti. Just usaldusväärsus mõõtmisel määrab kogu töö. Tean küll, et Tallinna tehnikaülikoolis tegeles üks töögrupp sellega, kuid pole kahjuks seda näinud.”
Estfieldi autod
2000. aastal alustas Tartus asuv AS RaceTech võidusõiduautode tootmist. Auto ehitamisel “laenati” enamik detaile Ladalt. Keredetailid on oma kätetöö ning esiosa pärineb Inglismaalt Championi töökojast. Seni on ehitamisel kasutatud eri autode mootoreid Ladast Audini. Auto hind sõltubki peamiselt detailide hinnast. Autosid on valmistatud üle 30, peale Eesti ka Rootsis ja Lätis. Sõiduvalmis ESTfieldide arvestatav hulk tegi võimalikuks võidusõidusarjade käivitamise 2002. aastal.
KOMMENTAAR:
Arno Sillat, Eesti autospordiliidu peasekretär: “Estfield ei ole Eesti Nokia, nad peavad ennast veel tõestama, sest maailmas on selliseid tegijaid palju, näiteks Tšehhiski, ning meilgi ju tehti Estonia vormeleid. Aga potentsiaali võiks asjal olla küll. Potentsiaali võiks olla Eestis toodetud võidusõidutehnika loomisel üldisemalt.”
Kama
Kama on vana Ida-Euroopa jahutoit, mille eestlased on aeg-ajalt lausa rahvustoidu seisusesse tõstnud. Nisu-, rukki-, odra- ja kaunviljade segust või kaerast tehtav kamajahu segatakse keefiri või hapupiimaga. Looduslähedane jook oli populaarne näiteks Euroopa suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Grüne Woche, kus läksid kaubaks kõik 400 kilo kaasavõetud kamajahu. Kama mõjub mujal maailmas kindlasti eksootilisena ning kamajahust tehtavaid toite kasutatakse näiteks mõningates gurmeerestoranides.
KOMMENTAAR
Sirje Potisepp, Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja: “Kamajahu võiks olla küll Eesti Nokia, seda on mitmetel välismessidel hästi vastu võetud. Kahjuks ei ole kamajahu laiatarbekaup – ta ei pruugi kõigile meeldida, aga temast saab veel igasuguseid asju peale kamajoogi. Balbiinol on isegi kamaga jäätis. Super oleks see, kui suudaksime viia mujale maailma Eesti musta rukkileiva. Vanadel traditsioonilistel asjadel, nagu verikäkk, kruup, hapupiim või Tallinna kilud, võiks läbilööki olla.”
Audese kõlarid
Kunagi Jõhvis N Liidu kaitseministeeriumile transformaatoreid tootnud asutus võttis turumajanduse saabudes endale nimeks Audes ja kohanes kiiresti uute reeglitega. Kuigi idaturg kadus, suudeti saavutada edu läänes.
Audese käsitsitööna valmivaid kvaliteetseid kõlareid turustatakse Ameerikas ning Aasias, Eesti turul neid eriti müügil pole, sest hind käib keskmisel muusikasõbral üle jõu. Audese kõlaritepaari ei saa naljalt alla 10 000 krooni, unikaalse disainiga kõlaritepaar Nemo maksab aga näiteks 185 000 krooni.
KOMMENTAAR
Tanel Klesment, Eesti Raadio helirezˇissöör: “Kodukõlarina on Audese kõlarid vägagi arvestatavad, aga stuudiosse nad eriti ei sobi – see selgus pärast katsetamist. Aga nad müüvad oma asju ka näiteks USA-s. Tegelikult on Eestis veel mitmeid hakkajaid, kes teevad ise käsitsi helitehnikat, kuuldavasti suutis üks mees oma käsitsi nikerdatud võimenduse lahenduse maha müüa isegi kuulsale Martin-Audiole – nii et potentsiaali võiks Eestil olla küll.”
Türi viin
Eestlased on olnud 19. sajandist saadik kõvad viinakõrvetajad ning isegi Guinnessi rekordite raamatust võib leida, et just eestlased on valmistanud maailma kõige kõrgema protsendiga piirituse. Türi vodka on kaubamärgina aga jõudnud Eesti piiridest välja. Suurkontserni Bacardi-Martini abiga pääses Türi viin Ameerika turule ning seda on seal müügiks läinud rohkem kui miljon liitrit. Ajakiri Forbes on arvanud Türi viina kümne parima viina sekka, kirjeldades seda kui “mahedat ja puhtamaitselist viina, millel on pehme piprane järelmaik”. Praegu on Türi vodka Onistari koduleheküljel leiduvast infost hoolimata varjusurmas.
KOMMENTAAR
Sirje Potisepp, Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja: “Türi viina peale oldi alguses loomulikult kadedad, kui Bacardi nende edasimüüjaks hakkas, aga praeguseks on nende hoog suurema tellimuse ootuses raugenud. Loomulikult on tegu väga hea kvaliteetviinaga ja eksporditurgude suhtes on püsival kvaliteedil määrav tähtsus.”
Klaver Estonia
Nagu nimigi ütleb, on tegu tõesti Eesti asjaga. Klaverivabrik, millele pani 1893. aastal aluse käsitööline Ernst Hiis, töötab siiani. Tänapäevani tehakse laias maailmas näitustelt 17 kuldmedalit kogunud klaverit käsitööna. Olgugi et eksklusiivne ja kallis toode, on Estonia klaver üks maailma odavamaid käsitsi tehtavaid klavereid, mida valmistatakse väärispuidust. Estonia klavereid võib leida kontserdisaalidest, kirikutest ja konservatooriumidest üle maailma.
KOMMENTAAR
Venno Laul, Estonia klaverivabriku juhataja: “Ei tahaks küll ennast upitada, aga seda, et Estonia klaverit kiidetakse, on mul meeldiv võimalus kuulda olnud ka paljude teiste inimeste käest. Estonia klaver on jõudnud rahvusvaheliselt tunnustatud klaverite perekonda ning umbes 90% toodangust läheb väljapoole Eestit, peamiselt USA-sse, aga eile õhtul rändas üks näiteks Singapuri. Estonia klaver ei rõhu mitte niivõrd kvantiteedile, vaid kvaliteedile. Philadelphia klassikaraadio stuudio eelistas näiteks Estonia klaverit Steinway & Sonsi omale.”
Eesti mets
Hoolimata metsapõlengutest ja röövraietest, ületab Eesti metsade osakaal kogu maailma metsade osakaalu üle kahe korra. Mets katab peaaegu poolt Eesti territooriumi. Euroopa riikide seas on Eesti oma metsaalade protsendilt kolmandal kohal. Eestis kasvav okaspuit on kõrge väärtusega. Hindamatu on aga Eesti loodus, mida tullakse siia kaema ka piiri tagant.
KOMMENTAAR
Marek Strandberg, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees: “Meie metsades ei ole tegelikult midagi haruldast ega innovatiivset. See on pigem ülepaisutatud linnamüüt, mida eestlasele meeldib mõelda. Loomulikult oleks väärtus põlismetsade säilitamine ning loomulikult on ökosüsteemi seisukohast olulised märgalad ja sood. Võib öelda, et tänu Eesti loodusele püsivad eestlased veel elus ja terved ning Nokiaks võiks sel juhul pidada oskust seda mitte ära rikkuda. Meil seda oskust veel ei ole.”
Eesti üldlaulupeod
Eestlasi peetakse õigusega laulurahvaks, ei katkenud laulupidude traditsioon ju ka nõukogude ajal, ehkki laulud olid toona teised ning siiani räägivad legendid sellest, kuidas “eestlane ennast vabaks laulis”, samal ajal kui mujal maailmas haaratakse revolutsiooni tehes relvad. Lauluseltsi Vanemuine algatatud idee päädis 1869. aastal Tartus esimese laulupeoga, millest võttis osa 51 meeskoori ja puhkpilliorkester. Tänapäeval toovad laulupeod kokku tavaliselt 20 000 laulja ringis.
Nurjaläinud Nokia-kandidaadid
Visu suusad
Aastakümneid eestlaste lemmiksuuski tootnud AS Viisnurk müüs Visu kaubamärgi ja igasugused seadmed, millega suuski ning hokikeppe valmistati, ära juba rohkem kui aasta tagasi.
Kunagi kuuluti maailma juhtivate suusatootjate hulka. Näiteks 2000/01. aasta hooajal hõlmas Visu kollektsioon 25 erimudelit, kattes niimoodi rohkem kui 25% maailmaturust. 2002. aastal oli Eestis toodetud hokikepp Maxx esimest korda esindatud olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel.
Eesti geenivaramu
Ülisuure potentsiaaliga ettevõtmine, mida on püütud seni suurema tuluta käigus hoida 1999. aastast saadik.
Eesmärk on luua riigi elanikkonda hõlmav tervise- ja geeniandmekogu, mis võimaldaks tulevikus senisest täpsemalt ja efektiivsemalt leida haigusi, tõhustada ravi ja määrata haigestumisriski. Siiamaani on inimesed aga geenivaramusse suhtunud passiivselt, vahepeal isegi lõpetamisohus olnud ettevõtmist jätkatakse siiski Tartu ülikooli asutusena.
Odavad asjad
Tegelikult on veelgi asju, leiutisi ja üritusi, mida eestlane võib siin käivatele välismaalastele uhkusega esitleda, kuid tihtilugu kipuvad need olema seotud odavate hindadega, eriti odava alkoholiga, ja siinsete naiste iluga.
