Kümme sammu südamehaiguste kontrolli all hoidmiseks
Ameerika südameassotsiatsiooni viimased juhtnöörid inimestele, kellel on diagnoositud südamehaigus.
Uued avastused sunnivad Ameerika südameassotsiatsiooni ja Ameerika kardioloogiakolledÏit üha uuesti südamehaiguste diagnoosimise ja ravi juht-nööre üle vaatama. Viimane versioon puudutab sekundaarset ennetamist – kuidas südamehaiged ja ka juba infarkti põdenud saaksid infarkti ära hoida.
Suurim muudatus võrreldes 2001. aastal välja antud juhistega on soovitus teatud juhtudel vähendada LDL-kolesterooli (nn paha kolesterooli) sisaldust alla 70 mg/dL. See on tublisti alla senise eesmärgi 100 mg/dL. Vajalikuks peetakse ka füüsilise aktiivsuse suurendamist. Esmakordselt on lisatud soovitus vaktsineerida end kord aastas gripi vastu. Kõikide nende juhistega tutvumine eelneb elustiili muutmisele ja ravistrateegiale, ennetamaks kas esmast või korduvat südameinfarkti.
Juhtnööre ette valmistanud arstid teadvustasid endale, et paljud inimesed võiksid juht-nööride järgimisest kasu saada. Et see nõuaks aga palju tööd ja vaeva ning väga paljud arstid ei arvesta neid, siis ei võeta ka vaevaks nende kasulike näpunäidete järgi toimida.Mis on siis see põhjus, miks tasub vaeva näha? Nende juhiste järgimine on hea teie südame, kopsude ja veresoonte tervisele ning võib tagada teile parema ja pikema elu.
Juhiste täisversiooni leiate aadressilt www.health.harvard.-edu/102. Kui te ei põe südamehaigust ja soovite seda samuti ennetada, siis tutvuge Ameerika südameassotsiatsiooni koostatud toitumise ja elustiili juht-nööridega aadressil www.-health.-harvard.edu/103.
10 eesmärki ja kuidas neid saavutada
Eesmärk
•• Juhtnöörid on mõeldud inimestele, kellel on diagnoositud südamehaigus või raskekujuline ateroskleroos. Siia alla kuuluvad need, kellel on kas ahenenud koronaar- või karotiidarterid, rinnavalu (angina pectoris) või perifeersete arterite haigus; need, kel on olnud südamelihase infarkt või ebastabiilne rinnavaluepisood; südamepuudulikkusega inimesed.
Vererõhk:
eesmärk hoida allpool 140/90 mmHg; diabeedi või kroonilise neeruhaigusega patsientidel allpool 130/80 mmHg.
•• Tervislikud eluviisid (kaalu jälgimine, füüsiline aktiivsus, alkoholi mõõdukas tarbimine ja tervislik toitumine) on esmane ja parim vererõhu kontrollimise vahend, mida vajadusel toetatakse ravimitega.
Kolesterool:
vähendada LDL-kolesterooli alla 100 mg/dL. Kui teil on olnud südameinfarkt või on väga suur oht see saada, siis LDL-i sisaldus 70mg/dL tagab veelgi suurema kaitse.
•• Tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus üksinda ei pruugi olla piisavad LDL-i sisalduse vähendamiseks alla 100 mg/dL, rääkimata 70 mg/dL. Parim meetod vähendamiseks on statiinide kasutamine. Kui teie LDL-i sisaldus on väga suur, siis võiksite esimeseks eesmärgiks seada selle vähendamise 50%.
Suitsetamine:
kui suitsetate, siis proovige sellest loobuda. Vältige passiivset suitsetamist.
•• Tõhusaim suitsetamise mahajätmise strateegia näib olevat vestlusteraapia koos nikotiini asendusravi ja võimalusel ka antidepressant bupropioniga.
Füüsiline
aktiivsus:
olge füüsiliselt aktiivne vähemalt 30 minutit iga päev või vähemalt viiel päeval nädalas.
•• Kui te ei ole füüsiliselt aktiivne, siis jalutuskäigud on hea moodus treeninguid alustada. Treeningupartneri kaasamine pakub kindlasti rõõmu ja vaheldust ning teisalt teeb ka treeningust loobumise keerulisemaks.
Kaal:
püüdke hoida oma kehamassiindeksit 18,5 ja 24,9 vahel ning vähendada talje ümbermõõtu (meestel peaks see olema alla 40 ja naistel alla 35 tolli).
•• Kui olete ülekaaluline, võib isegi 5–10% kaalulangus oluliselt langetada vererõhku või vähendada kolesteroolitaset. Samuti saab oluliselt paremini hoida kontrolli all veresuhkru taset.
Diabeedi kontrolli all hoidmine:
hoidke hemoglobiini A1c tase alla 7%.
•• Dieet ja füüsiline aktiivsus on veresuhkru sisalduse kontrollimisel esmase tähtsusega, olenemata sellest, kas tarvitate diabeediravimeid.
•• Tarvitage aspiriini väikeses annuses (75–162 mg) iga päev, välja arvatud juhul, kui arst on seda teile teisiti määranud. Lisaks aspiriinile peavad mõned inimesed tarvitama clopidogreli või warfarini.
Reniini-angiotensiini-aldosteroonisüsteemi blokeerimine
•• Kui teil on diagnoositud südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, diabeet või neeruhaigus, siis peaksite ilmselt iga päev tarvitama ACE-inhibiitoreid. Angiotensiini retseptori blokaator sobib asendajaks juhul, kui te ei talu ACE-inhibiitorit. Mõned inimesed vajavad aldosterooni blokaatorit, nt spironolaktooni.
•• Tarvitage beetablokaatoreid, kui teil on olnud südameinfarkt või ebastabiilne rinnavalu-episood või kui teil on diagnoositud südame vasaku vatsakese talitlushäire. Beetablokaator võib hästi mõjuda ka teistele südamehaigusega, perifeerse veresoonte haigusega või diabeediga inimestele.
KOMMENTAAR:
Arvo Mesikepp
kardioloog, meditsiinikandidaat
Juhiste juurutamine kliinilisse praktikasse on eriti tähtis, sest mitte kõik arstid ei teadvusta juhiste vajalikkust ja nende suurt sisulist väärtust.
Lugesin juuresolevat artiklit kor-duvalt ja mul tekkis vastand-likke arvamusi.
Esmalt
Hädavajalik on korraldada juhiste järgi nende inimeste ravimist ja elu, kellel on juba südamehaigus. On selge, et suur osa patsiente hakkab alles pärast haigestumist mõistma, et midagi tuleks teisiti teha. Nii on näiteks pärast südamelihaseinfarkti kõige kergem suitsetamisest loobuda. Infarktijärgse ravi soovitused (selle kohta on ka juhised, kuidas eri raskusega infarkte ravida) langevad selle juhise soovitustega kokku.
Välja on toodud olulisi erinevusi 2001. aasta ja praeguste juhiste vahel – LDL-kolesterooli sisaldus peab olema väiksem, haigetele soovitatakse enam füüsilist aktiivsust ja esmakordselt soovitatakse iga-aastast gripivastast vaktsineerimist.
Teisalt
1. Ravijuhised on valesti nimetatud – tegemist pole neile, kellel on juba südamehaigus, mõeldud juhistega. Juhised on mõeldud siiski arstidele patsientide ravi meetodite ja soovituste ühtlustamiseks. Kirjutis jätab pealiskaudse mulje – inimene saab justkui juhise, mida haiguse puhul tegema peab, mis ravimid talle sobivad. Jätke ikka professionaalsetele meedikutele ka tööd.
Täpsustame ka pealkirja: tegemist pole mitte südamehaiguste, vaid südame- ja veresoonkonnahaiguste sekundaarse preventsiooniga (AHA/ACC Guidelines for Secondary Prevention for Patients With Coronary and Other Atherosclerotic Vascular Disease: 2006 Update).
Ka meil on selliseid juhiseid välja antud, toetudes Euroopa südame- ja veresoonkonnahaiguste juhistele. Viimasena ilmus “Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsiooni juhised 2006” ning töögrupi juht oli Margus Viigimaa. Need põhinevad Euroopa kardioloogide seltsi südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsiooni juhistel ja täiendavad Eestis kehtivaid ravijuhiseid (infarkti, insuldi, südamepuudulikkuse diagnoosimise ja ravi juhis).
2. Kolesterooli ainevahetuse puhul on välja toodud ainult LDL ehk paha kolesterool. Nii Euroopa kui ka muude juhiste puhul märgitakse ka üldkolesterooli vähendamise vajadust, HDL-kolesterooli suurendamist, samuti triglütseriidide olulist vähendamist südame- ja veresoonkonnahaigetel (SVH). Kliiniliselt väljendunud SVH ja diabeediga patsientide ravi eesmärgid peavad olema madalamad: üldkolesterool < 4,5 mmol/l (175 mg/dL) ja LDL-kolesterool < 2,5 mmol/l (100 mg/dL), HDL > 1,2 mmol/l ja triglütseriidid < 1,7 mmol/l. Tänapäeval uuritakse ka teisi kolesterooli ainevahetuse osiseid, mis on haigestumise ja ravi juures väga olulised.
Artiklis mainitakse, et LDL-kolesterooli vähendamiseks ei piisa tervislikust toitumisest ega füüsilisest tegevusest. Rõhutan, et LDL-kolesterool väheneb füü-silise aktiivsuse suurenedes mõ-nevõrra kindlasti. Paraku on need juhised mõeldud Ameerika inimeste tarbeks ja seal on raske välja juurida põhimõtet “söö, palju jaksad, küll arst annab rohtu, mis aitab kõige vastu”.
3. Esmakordselt on haiguse ennetamiseks soovitatud iga-aastast gripivastast vaktsineerimist, kuid selliseid ettekirjutisi on tehtud korduvalt ka muudes, eriti kroonilise südamepuudulikkuse juhistes.
4. On mainimisväärne, et eelmiste juhistega võrreldes on nii nende kui ka meie juhistes beetaadrenoblokaatorite tähtsus ravis vähenenud, kuid loomulikult ei saa me eitada nende vajalikkust stenokardia-, südamerüt-mihäirete ja kroonilise südamepuudulikkusega haigete ravis.
5. Kirjutises on vähe räägitud haigestumisele oluliste väärtuste süstematiseerimise kohta – kõik need kümme sammu on juhistes omavahel seotud ja väljendavad riski, et haigus kordub või raskeneb. Ainult ühest riskifaktorist prognoosimiseks ei piisa. Ameerikas võeti südamehaiguste tekke riski hindamiseks kasutusele Framinghami tabel. Euroopas on praegu kasutusel SCORE-tabel, mille alusel hinnatakse ka Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste juhistes nii tervete kui ka juba südame- ja veresoonkonnahaigusi põdejate haigestumise riski.
Kokkuvõtteks
Ameerikas üllitatud juhised ei erine põhimõtteliselt Euroopa ja Eesti analoogsetest juhistest, kui mitte silmas pidada kolesterooli fraktsioonide teist süsteemi ja erinevusi kehakaalu arvestuses.
Eesti tingimustes mängib juhiste väljatöötamisel ja juurutamisel suurt osa Eesti haigekassa, kus valitakse välja olulisemad juhised. Pärast seda rahastatakse juhiste väljatöötamist ja kontrollitakse nende kasutamist.
Kõige olulisem on nii juhiste puhul kui ka elus üldse ikka patsiendi ja arsti koostöö!
