Kurja koera eest väledus ei päästa



Kurja koera eest väledus ei päästa
Raigo Pajula

Viimaste päevade õnnetused sunnivad meid taas mõtlema sellele, kuidas kaitsta end ründava koera eest. Kuldreeglit, kuidas koera ründest välja tulla, ei tea ka spetsialistid. Kõige parem, kuid üsna raskesti teostatav soovitus on säilitada külma närvi.

VAPRUSEST VÄRISEV PENI. Kui koer ründab, kipub inimene esmalt kohe kätega vehkides jooksu pistma. Väledad jalad päästavad kurja koera käest aga enamasti vaid siis, kui koduvärav kohe selja taga.

“Iga juhtum on nii erinev ja lähtuda tulebki olukorrast,” ütleb koerte koolitustreener ja tarkade koerte klubi asutajaliige Sirje Vets. “Mõni hulkuv koer võib ju küll haukudes rünnata. Kui teed aga liigutuse, nagu hakkaksid kivi võtma, pageb kohe ära,” toob ta näite.

Käitumissoovitused sõltuvad palju sellest, mismoodi koer ründab. Kas ta on agressiivne argusest, tahab näidata üleolekut või kaitsta oma territooriumi, nendib koeri koolitav loomaarst Veiko Salk. Tema sõnul on argusest tulev agressiivsus koera käitumisest ja ilmest näha. Enesekindla koera saba on tavaliselt püsti, muidugi juhul, kui ta tõug seda võimaldab. Ara koera saba on pigem taha sirutatud või jalge vahel. Arg tuleb ligi klähvides ja uriseb, tal on karv turris ja kõrvad lidus.

Ara koera puhul on kindlaim moodus võtta ise sisse julge asend ning näidata mingil määral üles agressiivsust. Ähvardada ei tohi, kuid koerale tuleb kindla pilguga otsa vaadata. Selline koer pole tavaliselt ohtlik, kuid võib siiski näksata, kui selja pöörate või ise argust välja näitate. “Vanarahva ütlus, et haukuv koer ei hammusta, ei pruugi paika pidada,” kommenteerib Salk.

KOERALE EI MAKSA SILMA VAADATA. Kui tegu on lihtsalt kurja koeraga, siis väga head kaitsevahendit ei olegi. Kindlasti tuleb rahulikult seista ja mitte koerale otsa vaadata. Salgu sõnul on parem hoida pilk maas, ise saab ju samal ajal silmanurgast toimuvat jälgida. “Otsa vaatamine on loomariigis kindel konflikti tunnus,” ütleb Salk.

Vetsi sõnul on rahulikuks jäämine paraku tihti üsna raske. “Kui inimene tegelikult kardab paaniliselt koera siis – isegi kui ta seisab nagu raidkuju ega vaata loomale otsa – eritab organism ikkagi adrenaliini ja koer tunneb seda. See võib eriti tigedas koeras tekitada veelgi enam tahtmist ahistada,” nendib Vets.

Salgu sõnul on üks võimalus alistuda. Koerteriigis viskab ju koer teise ründe korral alistuvalt selili ja jätab oma nõrgad kohad kaitsmata.

Ei saa siiski kindlalt väita, et kui inimene nõnda toimib, siis koer kindlasti ei ründa. “Linnatingimustes on koerad niivõrd häirunud, et ei pruugi alistumisest hoolimata peatuda,” ütleb Salk. Nii on alistumise nipp seotud teatud riskiga. Inimene kipub ründehetkel end pigem kätega kaitsma. “Maha viskumine on inimpsüühikale ses olukorras üsna vastuvõtmatu,” nendib Salk.

Tema sõnul on tõsise ründe puhul üks võimalusi lüüa koerale alakehasse või isasele vastu suguorganit. Samas on aga üsna vähetõenäoline viimasele pihta saada. Kui koera tähelepanu tõmbamiseks tema haardeulatusse käsi ette tõsta, keskendub koer selle ründamisele. Samal ajal saab löögi sooritada. Selle nipiga hakkama saamine nõuab juba väikest harjutamist: käsi tuleb seada nii, et ettepoole jääb pigem küünarnukk kui käelaba.

Vets soovitab tähelepanu kõrvale juhtimiseks midagi endast eemale visata. Kindlasti ei tohi ese lennata looma suunas, vaid küljele. Abimeheks võib olla isegi kott. “Aga ka siin sõltub kõik olukorrast, vahel võib kott olla hoopis tõhusam kaitseks ees või looma lõugade vahele topituna,” räägib Vets.

Ka kaikaga on võimalik end kaitsta, lisab Salk. Nii ei pea ette tõstma kätt, vaid kaika. Samas võib just kaigast kaasas kandev inimene ründe esile kutsuda. Kui kaigas annab kõndijale julgust, siis kantagu seda pigem võimalikult vastu keha kui uljalt õhus viibutades.

ÄRGE PALJASTAGE HAMBAID. Vetsi sõnul on koertepsühholoogid palju rääkinud, et koer tajub hammaste paljastamises ilmset märki soovist vastu rünnata. Karjudes aga hambad paljastuvad. “Kui inimene väga kardab ohtu, soovitaksin gaasi,” annab Vets nõu. Tema sõnul ei pruugi gaasiballooni tarvis minna mitte ainult üle tühja välja käijatel, vaid ka kasvõi Mustamäe ja Õismäe vahel liiklejatel. “Olin ise majade vahel jalutamas, kui emane kaukaasia lambakoer mind ja mu koera ründas. Ta oli rõdu alla endale pesa teinud. Võib-olla oli ta alles hiljaaegu kodutuks jäänud ja masenduses ning lõpuks ometi endale ühe urukese leidnud, selline võib rünnata igaüht,” ütleb Vets. Tema sõnul võivad ka inimesed hoovi peal mõnd koera toitma hakata ja talle mantli pesaks anda. Loom hakkab seda oma territooriumiks pidama ja sellisest koerast tuleb juba laia kaarega mööda minna.

“Kõige hullemad on koduaedade koerad, kes üle aia kallale hüppavad,” ütleb Vets. Tema sõnul võib jalutuskäigul lahti lastud tige koer, kes ei allu peremehele, olla tunduvalt ohtlikum kui hulkuv koer, kes on üksi jätmisest ahastuses. Peremeest otsiv hulkuv koer on ise väga alandlik.

Vahel võib aga ründe esile kutsuda ka mingi tunnus inimese välimuses, näiteks kummikud, sõnab Salk. “Ühel peremehel käidi hoovis vargil ja talle paistab, et varas pidi kandma kummikuid, sest viimasel ajal on ta koer hakanud kummikutega inimestele agressiivsemalt reageerima;” räägib Salk.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama
160 000€
Tallinn, Korter
161 500€
Tallinn, Korter
115 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
134 900€
Tallinn, Korter
166 000€
Tallinn, Suvila
70 000€
Tallinn, Korter
90 000€
Tallinn, Korter
129 500€
Tallinn, Maa
Otse omanikult!
107 000€
Jõelähtme vald, Korter
Otse omanikult!
155 000€
Tallinn, Korter

237 500€
Tallinn, Korter
91 900€
Rae vald, Korter
249 900€
Harku vald, Majaosa
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare