Lapsehoolduspuhkust ei anta nö automaatselt pärast sünnituslehe lõpetamist, ema või isa peab selleks selgelt soovi avaldama ehk avalduse kirjutama. See, kuidas tööandja selle vormistab, sõltub tema asjaajamise korrast. Paljud tööandjad annavad seni-ajani välja käskkirju.

Töölepingu peatumine poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks, kantakse tööraamatusse juhul, kui selline puhkus kestab kauem kui kolm kuud. Töölepingusse puhkuste, sh lapsehoolduspuhkuse kohta kandeid ei tehta. Peretoetuste saamiseks vormistab ema või isa pensioniametis avalduse.

Direktori käskkirjaga algab mu tööpäev kell 11 ja lõpeb 19.30. Lõuna kohta on märgitud “vastavalt võimalustele 30 minutit”. Kui ma ei ole päeva jooksul oma postilt lahkunud ja teenindamist katkestanud, siis kas ma võin oma nn lõuna võtta välja töö-päeva lõpus? Teisel töötajal on võimalik mind töö-päeva lõpuni asendada.

Tööpäeva lõpus lõunat välja võtta ehk pool tundi varem lahkuda ei ole üldjuhul võimalik. Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööandja kohustatud andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist. Ainult kollektiivlepingus võib teistmoodi kokku leppida.

Lõuna peab kestma 30 minutist ühe tunnini. Sel ajal on töötajal õigus töökohalt ja koguni tööandja territooriumilt lahkuda, kui see ei ole keelatud töö- või kollektiivlepinguga. Sealgi võib sellises keelus kokku leppida vaid juhul, kui tööandja territooriumil on tagatud tingimused toitlustamiseks ja puhkamiseks.

Öeldust saab erandi teha vaid nendel töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik lõunavaheaega anda. Siis peab töötajal olema võimalus tööajal süüa ja see aeg arvatakse kindlasti töö-aja hulka.

Kas määratud ajaks sõlmitud tööettevõtulepingu lõppedes tuleb töötasu välja maksta lepingu viimasel päeval või võib maksmise päevas lepingus kokku leppida?

Tööettevõtulepingu suhtes tööseadustest tulenevad tagatised ei kehti, st tellijal ei ole seadusest tulenevat kohustust tasu lepingu lõpetamise päeval välja maksta. Tasu kuulub üldjuhul maksmisele siis, kui kogu töö on tellijale üle antud. Lepingus võidakse tasu maksmises teistmoodi kokku leppida.

Õpin kolledži õhtuse osakonna 2. kursusel. Hiljuti vahetasin töökohta ja praegu on mul katseaeg. Kas mul on õigus õppepuhkusele ka katseajal?

Täiskasvanute koolituse seadus ei näe ette õppepuhkust kõrgkooli õhtuses osakonnas õppimise korral. Seadus annab selle võimaluse ainult kaugõppes või eksternina kõrghariduse omandajale. Hea tahtmise korral võib tööandja anda õhtusele üliõpilasele õppepuhkust samamoodi nagu kaugõppijale, kuid seadusest tulenevat kohustust tal selleks ei ole.

Päevase ja õhtuse osakonna üliõpilastel oleks mõistlik oma õppepuhkustes töölepingus kokku leppida.

Õppepuhkust võib saada ka katseajal, kuid puhkuse aega ei arvata katseaja hulka, st katseaeg lükkub õppepuhkuse aja võrra edasi.

Minu tööstaaž on kolm aastat, praegu olen puhkusel, enne seda teatati mulle suuliselt koondamisest. Millised on minu õigused, kas sellest aastast on midagi koondamise osas muutunud?

Kui sama tööandja juures on töötatud kolm aastat, tuleb koondamisest teatada kirjalikult kaks kuud ette. Suuline teade ei asenda kirjalikku, st seda ei loeta teatamiseks. Juhul, kui kirjalikult üldse ette teatatud ei ole või on teatatud ettenähtust vähem aega, tuleb tööandjal maksta hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.

Lisaks öeldule makstakse kolmeaastase tööstaaĻiga töötajale töölepingu lõpetamisel hüvituseks kahe kuu keskmine palk.

Kui töötaja leiab, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, võib ta selle ühe kuu jooksul vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus ning nõuda oma tööle ennistamist või hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Suuremad koondamist puudutavad parandused tehti töölepingu seaduses 2000. aastal. Selle aasta 1. jaanuarist jõustus säte, mille kohaselt tööandjal on keelatud lõpetada tööleping koondamise tõttu raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolme aastast last.

Küsimusi võib saata:

• meiliaadressile agne@epl.ee või postiaadressile Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti Päevaleht “Küsi juristilt”.